Ózbekstan respublikasí joqarí HÁmorta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

2.2 Regiondaǵı geosiyasiy jaǵday ham zamanagóy qáwipler
XX ásir aqirinda dúnyada tań qalarliq waqiyalar júz berdi. Orayliq Aziyaniń kelbeti túpten ózgerip ketti. Burinǵı SSSRdiń bólshekleniwi, oniń húkimran ideologiyasiniń joq boliwi hám Orayliq Aziyadaǵı Respublikalardin’ óz ǵarezsizligin qolǵa kirgiziwi regionimizda jańa socialliq-siyasiy, ideologiyaliq jaǵdaydi da júzege keltirdi. Orayliq Aziya ma’mleketleri xaliqlari mánawiyatinda islam dininiń orni joqari bolǵanliqtan, dindi niqap qilip regionda diniy ekstremizm ham fundamentalizmdi keń tarqatiw maqsetinde buzǵinshi kúshler tárepinen naduris propagandalaw jaǵdaylari kóp ushiraspaqta.
“Fundamentalizm” atamasi dáslep xristian dini menen baylanisli halda qáliplesken. Oniń birinshi márte rásmiy qollaniliwi 1908-jilda AQShtiń rasmiy protestantlari dúzgen “Xristian dininiń fundamental túsinikleri” konferenciyasina tiyisli bolip tómendegi bes dogmani bildiredi:

• 
  Iusustıń pák hayaldan dúnyaǵa kelgeni
  
• 
  Oniń insaniyat gúnalarin aqlaw ushin qurban bolǵani
  
• 
  Denesi qayta tiriliwi
  
• 
  Jer júzine fizikaliq qayta keliwi
  
• 
  Kitaptiń muqaddesligi ham oni daslepki sap halina qaytariw²⁴
  

Diniy ekstremizm óziniń eki “joybari” menen ajiralip turadi:

• 
  Bárshe hazirgi zaman musilman jámaatleri islamiy túr-túsin joǵaltqan johiliya(islamnan burinǵı) tártibine aylanǵan. Bul húkim súrip atirǵan húkimet siyasatin qaralawǵa tiykar boladi.
  
• 
  Diniy ekstremistik toparlar hákimiyatqa kelse, “haqiyqiy” islamiy tártipti ornatamiz dep jalǵan wádeler beriledi.
  

Tiykarinan diniy ekstremizm ham fundamentalizm ideyasi tarqatiwshilariniń tiykarǵi maqseti dindi niqap etip, bar bolǵan siyasiy tártiplerdi awdariw, diniy ham milletler araliq turaqsizliqti támiynlew esaplanadi.²⁵ Ekspert Oraylıq Aziya regionindegi siyasiy, qawipsizlik jáne social-ekonomikalıq processler haqqında UzAnalytics saytına Jáhán ekonomikası hám diplomatiya universiteti jetekshi ilimiy jumısshısı hám xalıq aralıq munasábetler boyınsha qánige Akram Umarov Oraylıq Aziya hám Ózbekstan ushın aktual temalar haqqında sóylep berdi " Áyne waqıtta Oraylıq Aziya regionindegi siyasiy, qawipsizlik jáne social-ekonomikalıq processlerdiń tómendegi jónelislerdi ústin turatuǵın dep bilemen", deydi Akram Umarov. Afganistan daǵı jaǵday. 2016 jılda aqırma jetken doktorlıq dissertatsiyam teması házirgi jaǵdayda Oraylıq Aziya regionlıq qawipsizligin támiyinlewde afg'on faktorı áhmiyetine arnalǵan edi.²⁶ Bul ilimiy ishda men ilgeri súrgen tiykarǵı ideya Afganistanǵa uzaq jıllar dawamında Ózbekstanǵa hám pútkil regionǵa qawip-xater dáregi retinde qarawlar bul mámleket degi kelspewshiliklı jaǵdaynı jáne de salmaqlilestiriwshi faktorlardan biri ekeni bolıp tabıladı. Áyne jantasıw Afganistandıń ásirler dawamında Oraylıq Aziya regioni menen qáliplesken tereń hám keń qamtılǵan baylanısların derlik tolıq sheklep qoyǵan hám qawipsizlik kózqarası basqa barlıq jónelislerden ústin qoyılǵan. Men ilimiy jumısımda qońsılas mámleketke bunday munasábetti ózgertiwge, óz-ara mápli sheriklikke jol ashıw zárúrligiga pát bergenmen. Túrli sırtqı kúshlerdiń Oraylıq Aziya regionindegi mápleri hám ámelge asırıp atırǵan siyasatı analizi. Men bul jóneliste AQSh, Rossiya, Qıtay, Indiya, Evropa Birlespesi, Iran, Turkiya hám basqa mámleketlerdiń ústin turatuǵın mápleri hám de olardıń region mámleketleri turaqlı rawajlanıwı hám sırtqı siyasatı qáliplesiwine tásirin úyrenemen. Bunda, álbette, bul mámleketlerdiń Oraylıq Aziya menen qawipsizlik, siyasat, energetika hám ekonomika tarawları daǵı óz-ara baylanısları, olardıń ózgeris dinamikasın turaqlı túrde gúzetip, analiz etip baraman. Aqır-aqıbetde, sońǵı payıtlarda region mámleketleriniń ishki siyasiy jáne social-ekonomikalıq rawajlanıw máselelerin úyreniwge de bólek itibar qaraty atırman. Jaqında juwmaqlanǵan izertlewim Qırǵizstandıń ǵárezsizlik jıllarında shet mámleketler hám túrli xalıq aralıq shólkemlerden alǵan finanslıq járdeminiń mámleket gúlleniwi, ámelge asırılǵan túrli reformalar nátiyjesine tásirin úyreniwge baǵıshlanadı. Bul izertlewdiń dáslepki nátiyjeleri sırtqı finanslıq járdemge ǵárezlilik, yaǵnıy jalpı ishki ónim qáliplesiwinde onıń úlesi úlken bolıwı ayırım jaǵdaylarda mámleket reformaları ónimliligine unamsız tásir kórsetiwi múmkinligin kórsetip atır. Pikirimcha, regiondaǵı ishki potencialdan aqılǵa say paydalanıw barlıq mámleketler rawajlanıwı girewi bolıwı múmkin. Keyingi ilimiy jumısimda da Oraylıq Aziya mámleketleriniń turaqlı rawajlanıwǵa erisiw jolındaǵı máselelerin analiz etiwge kóbirek itibar qaratıwdı rejelestirgenmen. Umarov Qitay talay waqıttan berli óz “jumsaq kúshi”ni (soft power) regionmızda kúsheytiwge tátárrik kórip kiyatırǵanı, bul siyasat nelerge jetiwi múmkinligi haqqında da óz pikirlerin bildirdi. ‒ Qıtaydıń Oraylıq Aziyadaǵı “jumsaq kúshi” basqa iri mámleketler (Rossiya hám AQSh) menen salıstırǵanda, talay artta Oraylıq Aziya mámleketleri ortasındaǵı jaqın munasábetler regiondaǵı ulıwma qawip-xaterler hám abaylarǵa qarsı birgelikte gúresiw imkaniyatın beredi. Bul haqqında Ózbekstan sırtqı jumıslar ministri Vladimir Norov 18 oktyabr kúni Dushanbe qalasında «Terrorizmga qarsı gúres hám terrorchilar háreketleniwiniń aldın alıw ushın shegara qawipsizligi hám shegara qadaǵalawı salasındaǵı xalıq aralıq hám regionlıq sheriklik» temasında ótkerilgen joqarı dárejedegi xalıq aralıq konferensiyada aytıp ótti. «Regiondaǵı ulıwma qawip-xaterler hám abaylarǵa qarsı gúres boyınsha birgeliktegi háreketler ushın bekkem tiykar bul doslıq, jaqsı qońsılasshılıq, óz-ara húrmet hám isenim principlerıge tiykarlanǵan Oraylıq Aziya mámleketleri ortasındaǵı jaqın munasábetlardir», — dedi Vladimir Norov²⁷. ministr, sonıń menen birge, Oraylıq Aziya mámleketleri basshılarınıń máslahát ushırasıwları mámleketlerdiń regionlıq qawipsizlik hám turaqlı rawajlanıwdı támiyinlew degi potencialın ámelge asıriwge járdem berip atırǵanın belgiledi.²⁸ Onıń sózlerine kóre, BMShniń Global terrorizmge qarsı strategiyasın ámelge asırıw boyınsha Qospa háreketler rejesin qabıl etiliwi arqalı Oraylıq Aziya usı programmanı regionlıq darajda muvaffaqqiyatli ámelge turmısqa nátiyjeni ámelde qollanıw etiwdiń dáslepki úlgisin kórsetdi. Terrorizmga qarsı gúres boyınsha milliy sistemalar qáliplestirildi hám de mámleketlerdiń BMSh usınıslarına tolıq sáykes keletuǵın háreketler strategiyaları islep shıǵıldı. Bunnan tısqarı, Vladimir Norov Ózbekstan dúnya jámiyetshiligi tárepinen Oraylıq Aziya mámleketleriniń óz-ara jaqınlasıw hám sheriklik processlerin, regiondıń global ekonomikalıq hám transport baylanıslarına integraciyalasıwini endigiden de qollap -quwatlanadı.