1-tema Ped. Paninin predmeti,ilimiy izetlew metodlari Pedagogika-tárbiyanıń ulıwma nızamlıqları haqqındaǵı pán. Pedagogika-grekshe,«pais-bala, agogos-jeteklew, bala jeteklewshi»


Download 34.99 Kb.
bet7/11
Sana18.06.2023
Hajmi34.99 Kb.
#1573552
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11
Bog'liq
Pedagogika shpor1

2.Tálim usılları menen
Tálim beriwshi hám tálim alıwshınıń birgeligindegi iskerligi jolların, tálim alıwshınıń biliw iskerligin dúziwin belgileydi
3.Tálim formaları menen
Tárbiyalıq hám tálimlik baylanıs, óz ara sheriklik, oqıtıwshı hám tálim alıwshı múnasibetleriniń shólkemlestiriwshilik mazmunı hám metodikalıq táreplerindegi kórini
4.Tálim quralları menen
Oqıw materilların ózlestiriw, tálim alıwshılardı rawajlandırıw hám tárbiyalawǵa xızmet qilatuǵın hámde oqıw informaciya deregi bolǵan barlıq obyektler hám processler kiredi.
Tálim processi nızamlıqları
a)Didaktikalıq nızamliqlari
b)Ginosologiyalıq nızamlıqlar
c)Psixologiyalıq nızamlıqlari
d)Sociallıq nızamlıqlar
e)Shólkemlesken nızamlıqlar

Greciyada talimnin tariyxi mektep hám mádeniyat tez rawajlanıwı pedagogika teoriyasınıń da tuwılıwına múmkinshilik jarattı. Pedagogika teoriyasına alım hám filosoflardan Sokrat, Platon, Aristotel hám Demokritlar tiykar salǵan.


Orta dáwirlerde Muxammed İbn Musa Xorezmiy, İmam İsmoil-Buxariy, keyinirek Al Farabiy, Al-Beruniy, Abu Ali İbn Sina, Alisher Nawayı sıyaqlı putkil dúnya juzine danqı jayılǵan alım oyshıllar dóretiwshilik jumısların alıp bardı.
Tálim nızamlıqları onıń prinsiplerin anıqlaydı. Prinsipler tálim mazmunı, dúziliwi hám oqıtıw usıllarına qoyılatuǵın talaplar sistemasınan ibarat. Zamanagoy izertlewshilerdiń jumıslarında didaktik principler sistemasın islep shıǵıwǵa urınıwlar júdá kóp. Tiykarǵı, ulıwma itibarǵa alınǵan principler sıpatında tómendegi 7 prinsipti alıwǵa boladı
. 1.Sana ham iskerlik principi
2.Oqitiwdin korgizbelik principi
3.Sistemaliq princip
4.Bekkemlilik principi
5.Qolayliliq principi
6.Ilimiylik principi
7.Teoriyaliq ameliyat principi
8-tema Talimnin sholkemlestiriwshi forma, metodlari
Tálim túrleri hám kórinisleri.Evropa hám Shıǵıs, Aziya hám Amerika mámleketlerinde tálim túrleri tariyxıy rawajlanıw nátiyjesinde júzege kelgen. Birinshi túri mifologik tálim bolıp, ol jaǵdayda dúnyanıń mánisi ertek, ańız, dástan, qıssa hám de qosıqlar formasında úyrenilgen
Keyingi tariyxıy túri sxolastik tálim bolǵan. Onıń mánisine kóre tálimde tekst mádeniyatı hám jer, aspan haqqındaǵı bilimler sóz menen ańlatılıp, yad hám shıdamlılıqni shınıǵıw etdiriw tiykarında jetkinshekke insan bar ekenligi hám olkáraınan shólkemlestirilediǵan iskerlik mazmunı haqqında bilimler berilgen, sawatlılıq hám sóylew mádeniyatına uyretilgen.
Tálimdiń úshinshi tariyxıy túri - bilimparvarlik bolıp, ol dúnyalıq bilimler jaratılǵan dáwirde júzege kelgen. XX ásirden baslap bolsa túrli tálim paradigma (model) lari, túrleri hám kórinisleriniń rawajlanıw procesi gúzetildi.
Házirgi waqıtta, Respublikamızda iskerlik júrgizeip atırǵan zamanagóy tálim mákemelerinde tálimdiń eń zárúrli tómendegi úsh túrinen paydalanılıp atır :
•tusintiriwshi-kórsetiw etiwshi tálim.Bul dástúriy yamasa informaciya beretuǵın tálim dep ataladı ;
•mashqali oqıtıw ;
•dasturlestirilgen tálim yamasa kompyuterli oqıtıw.
Búgingi kúnde orta asirde keń qollanılǵan tálim túrleri dogmatik hám sxolastik oqıtıw elementleri de saqlanıp kelinip atır.

Download 34.99 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling