1-tema: qaraqalpaq tili hám oníŃ basqa pánler menen baylaníSÍ Joba

Qaraqalpaq tili sózlikleriniń tipologiyası 
1. Akademiyalıq tiptegi sózlikler: Qaraqalpaq tiliniń túsindirme sózligi.
(1-t., N., 1982, 2-t., N, 1984., III t N., 1988., IV., 1992) 
2. Entsklopediyalıq sózlikler házirshe dúzilgen. 

3.Tezaurus (túsindirme yamasa awdarma) sózlik L.V.Sherba tezaurus dep tolıq sózlikti aytadı. Onda sol tildegi hámme sózler bir iret ushırassa da keltirile beredi. 

4.Ápiwayı (túsindirme yamasa awdarma sózlik), ideologiyalıq sózlik. Ideologiyalıq sózlikti L.V.Sherbanıń aytıwı boyınsha-sózler túsinikler, olardıń haqıyqıy óz-ara baylanısın kórsetiw ushın klassifikatsiyalanıwı 
kerek. 
5.Túsindirme sózlik-awdarma sózlik 
6.Tariyxıy emes sózlik-tariyxıy sózlik 
Bulardan basqa olardı lingvistikalıq (bárinen de burın túsindirme) hám 
entsiklopediyalıq sózlikler dep boliw dıqqatqa ılayıq, sebebi olarda 
(entsiklapediyalıq sózlikerde) túsinikler berilip, azlı-kópli ilimiy málimlemeler 
keltirilse, túsindirme sózliklerde leksikalıq mániler usınıladı. 
P.N.Denisovtıń pikiri boyınsha sózliklerdiń tipleri tiykarǵı koordinatqa 
iye.

1) Lingvistikalıq (túsindirme, ideografiyalıq sinonimler, antonimler, 

omonimler);
2) Psixologiyalıq (shet ellikler, EVM ushın); 
3) Semiotikalıq (shriftler, bólip kórsetiwler, ireńler, tablitsalar, simvollar); 
4) sotsiologiyalıq (klassikler shıǵarmalarınıń sózlikleri) 

 Házirgi qaraqalpaq tiliniń sózlikleri hám olardıń málimlemelik 
múmkinshilikleri
1.Túsindirme sózlik (qádimgi sózlikler) – normativ sózlikler 
2.Normativ emes túsindirme sózlikler tezaurus 
3.S.E.Malov qısqasha eki tillik sózlik, 1966 
4.Russko- karakalpakskiy slovar`, M., 1947 
5.Qaraqalpaqsha-russha sózlik, M.1958 
6.Karakalpakskogo – russkiy slovar`, M., 1967 
7.Neologizmler sózligi 
8.Shet tilden kirgen sózler sózligi 
9.Sinonimler sózligi (M.Qálenderovtiń miynetleri) 
10.Antonimler sózligi (M.Qudaybergenov t.b.) 
11.Omonimler sózligi 
12.Fraziologiyalıq sózlikler (J.Eshbaev t.b.) 
13. Ideografiyalıq yamasa túsinikler sózlikleri.
Olarda sózler arasındaǵı logikalıq baylanıslar bolıp, semantikanıń ulıwma 
belgileri qamtıladı. 
14. Assotsiativlik sózlikler (psixolingvistikalıq eksperimentlerdiń juwmaqları kirgiziledi) 
15. Grammatikalıq sózlikler 
16. Sóz dizbekleriniń sózlikleri 
17. Epitetler sózlikleri 
18. Sóz jasalıw sózlikleri 
19. Imla (orfografiyalıq) sózlikler 
20. Orfoepiyalıq (O.Dospanov, M.Qalenderov t.b.) 
21. Rifmalar sózlikler 
22. Qaraqalpaq tilindegi qıyınshılıq tuwdıratuǵın sózler sózligi 
23. Siyrek hám gónergen sózler jıyıntıǵı 
24. Jazıwshılar shıǵarmalarınıń sózlikleri 
25. Etimologiyalıq sózlikler 
26. Tariyxıy sózlikler 
27. Dialektologiyalıq sózler (N.A.Baskakov, O.Dospanov, D.S.Nasırov t.b.) 
28. Substandartlıq leksika sózlikleri (normativ emes leksika, sotsiallıq 
toparlardıń) mayda tovarlar menen shuǵıllanatuǵın sawdagerlerdiń) t.b. 
sózligi
29. Balalar sóylesiwiniń sózlikleri 
30. Antropopimiyalıq sózlikler 
31. Toponimiyalıq sózlikler 
32. Lingvomádeniyat sózlikleri 
33. Jiyilik sózlikleri 
34. Komplekslik okıw sózlikleri 
35. Lingvistikalıq terminler sózlikleri (D.Nasırov, O.Dospanov t.b.)