15 – Diniy fanatizm hám dindarlıq. Joba

Global tarmaqtaği ideyaliq qáwiplerdiń aldin aliw hám qorğawda milliy ideyaniń orni. Búgingi kúnde ideologiyaliq qáwipler xaliqtiń belgili bir qatlamlari, ásirese, jaslardiń kóz-qaraslarin ózlerine maqul bolğan bağdarda ózgerttiriw, diniy ekstremizm, ádep-ikramsizliq, kibi buzğinshi ideyalardi sińdiriwge uriniwday kórinislerde júz bermekte.
Házirgi qáwipli zamanda internet tarmaği arqali tarqalip atirğan ğárezli máliwmatlar, túrli buzğinshi ideyalar, ádep-ikramliliqti jemiriwshi jat illetler hár bir sanali adamdi táshwishke saliwi aniq.
Keyingi waqitlarda internet penen baylanisli buzğinshiliqlar, global tarmaqtan jawiz maqsette paydalanip atirğanlar kóbeyip barmaqta. Aqibetinde nuqsanliqqa, kemshilikke baslawshi elektron baspalar hám videokórinisler keń jayilmaqta.
Jawiz niyetli adamlar jaslardi óz duzaqlarina ilindiriwde ustaliq penen paydalanbaqta. Ózlerin «jaqin dos» yaki «hidayatqa shaqiriwshi» sipatinda tanitip, jaslardi tuwri joldan shalğitpaqta. Negizinde, olardiń din hám sháriyat haqqinda uliwma ilimleri joq, tek ğana topar basshisinan yadlap alğanlarin tákrarlawdan arman ótpeydi. Basqa tárepten qarağanda, olar bul johilligi menen basqalardi da jar jağasina tartip atirğani hám kimnińdur máplerine xizmet qilip atirğanin bilmeydi. Bundaylar dáslep din hám diyanat, ibadat, jánnet haqqinda túrli shiyrin sózlerdi aytip, turmis tájriybesine iye emes jaslardi joldan urip, aqir-aqibette nahaqliq qurbanina aylandirmaqta.
İnternetten alinğan nárse duris, isenimli hám ziyansiz ekenin biliwi kerek. Jaqsi-jamanniń parqina barmağan jaslar internet arqali tarqatilğan hár qanday mağliwmat-xabarlardi haqiyqat dep qabil qilip atirğani qorqinishqa saladi.
İslam táliymati buzğinshiliqti, adamlar qálbine qorqinish, dushpanliq hám alawizliq tuqimlarin shashiwdi qatti qaralaydi. Hámmemizge belgili sońği jillarda dindi ózlerine niqap qilip alğan ağimlar, taypalar payda boldi. Olar ğárezli maqsetlari jolinda jámiyette buzğinshiliq, biygúna adamlar qanin nahaq tógiw kibi jinayatlardi háwij aldirip, puqaralar tinishliğin buzip, xaliq arasinda kelispewshilikler shiğariwğa háreket qilmaqta.
Sheksiz internet dúnyasina kirgen shaxs waqit, ómir ğániymet ekenin hámiyshe yadta saqlawi lazim. Atap aytqanda, bul global tarmaq sheksiz aymaqlarğa iye bolip, onda insan adasip saatlap, kúnlerdi nátiyjesiz ótkizip jiberiwi múmkin.
Búgingi tezlik penen ámelge asirilip atirğan globallasiw dáwirinde jaslar sana-sezimin internet arqali kirip kiyatirğan ziyanli ideya hám tásirlerden nátiyjeli hám isenimli qorğaw oğada aktual áhmiyetke iye bolmaqta. Bul bolsa oqitiwshilar, mánawiyat úgit-násiyatshilari, ata-analardan jánede sergek boliwdi, jas áwladtiń ideyaliq-ideologiyaliq immunitetin bekkemlew barisindaği jumislar kólemin jánede keńeyttiriwdi talap qiladi. Bizge belgili, kóplegen sayt hám tarmaqlar úlken qarjilar esesine filtrlep qoyilğan hám bul jağdaydi kóplegen mámleketlerde kóriw múmkin. Álbette, sheklewler yaki filtr qurallari arqali adamlardi İnternet álemindegi túrli kúshlerdiń qorqinishli qáwiplerinen, kereksiz hám unamsiz xabarlardan saqlaw qiyin hám bul tek ğana waqtinshaliq jağday boliwi múmkin. İ.A.Karimov aytqaninday «…jaslarimizdiń mánawiy áleminde bosliq júzege kelmesligi ushin olardiń qálbi hám sanasinda salamat turmis tárizi, milliy hám uliwmamilliy qádiriyatlarğa húrmet izzet sezimin balaliq waqtinan baslap qáliplestiriwimiz kerek».
Eń ayanishlisi, búgin jaslarimizdiń ayirimlari globallasiw sebepli Evropa hám shet et mánawiy-mádeniy ağimlar tásirine kóbirek iqlasbent bolip, milliy mánawiyatimizdiń turmisliq, joqari ádep-ikramliliqqa tiykarlanğan printsplerine iqlasbentligi tómen bolmaqta. Insan qádiri, juwapkershiligi, ádep-ikramliliğina biypariq ayirim jaslardiń kiyiniwi, qulqi, júris-turisinda ayqin kózge taslanbaqta. Biziń názerimizde insan qádiriyati oniń ádep-ikramliliqqa bağdarlanğanligi menen belgileniwi kerek. Atap aytqanda, búgin xabar sonshelli kóp hám tez kirip kelip atir olardi «sińdiriw» ushin tereń oy-pikir hám keń dúnya qaras talap etiledi. Ásirese internet álemi perzentlerimiz itibari hám qiziğiwin tartip baratirğan búgingi dáwirde ayirim kompyuter oyinlari haqqinda da sonday misallardi keltiriw múmkin. Qánigelerdiń mağliwmatlarina kóre, internet arqali tarqatilğan kompyuter oyinlariniń 49 % sezilerli dárejede zorabanliq hám jawizliq kóriniske iye, 41 % jawinger (túrli atispalar hám partlawlarğa tiykarlanğan) oyinlarda bolsa oyin qahramani óz maqsetine jetisiw ushin sonday zorabanliq hám jawizliq isleydi. 17 % oyinlarda áne usi zorabanliq hám jawizliqtiń ózi bas maqset esaplanadi. Túrli jawinger, mentalitetimizge tán bolmağan, ayirim waqitlarda qahramanliq jawizliqqa ótip ketetuğin bul kibi oyinlar perzentlerimiz ádep-ikramliliq estetikaliq tárbiyasina tuwri tásir kórsete aladi dep oylaymiz. Bir qarağanda olar ápiwayi oyinday kóringeni menen zorabanliq ideyalari, jawizliq keypiyatin oyatiwi júdá kóp unamsiz aqibetlerge alip kelgeni haqqinda turmisliq misallar kóplep tabiladi.
İnternet saytlarinda jaslarğa kúshli tásir etiwshi xabarlardi tómendegishe klassifikatsiyalaw múmkin:
Birinshi taypadaği xabarlar qatarina jat, buzğinshi ideyalar (diniy ekstremizm hám terrorshiliq ideyalari, milletshilik, rasizm, sadizm kibiler)di kiritiw múmkin.
Ekinshi taypadaği xabarlar bolsa batis turmis tárzine tán, ózbek mentalitetine qarsi ádetler hám kónlikpelerdi úgitleydi. Bul ásirese batis jaslariniń kiyiniwi, ádetlerin tarqatiwshi maqalalar, klipler, filmlerde ayqin kórinedi.
Úshinshi taypağa bolsa pornografiyaliq xabarlardi kiritiw múmkin.
Tórtinshi taypağa bolsa ele tekserilmegen, óz dáliline iye bolmağan túrli hújimge iye bolğan xabarlardi kiritiw múmkin.
İnternet saytlarinan tarqalip atirğan bul kibi jat ideyalar hám xabarlardi jaslar tárepinen qabil qilinip atirğan hám oniń aqibetleri dúnyadaği barliq mámleketler xaliqlarin da táshwiwshke salmaqta.
Jaslarimiz sanasin iyelewge qaratilğan hár qanday is-háreketlerge, milliy máplerimizge qáwip saliwğa, mánawiyatimizğa zulimliq qiliwğa, ómirimiz mazmuni bolğan tariyxiy yadnamamizdi buziwğa urinip atirğan ğárezli kúshlerge qarsi hámiyshe sergek turiwimiz dárkár. Áne sonda ğana bizdi hesh kim, hesh nárse ózimiz tańlağan jolimizdan artqa qaytara almaydi hám biz gózlegen ulli maqsetlerimizge álbette jetemiz.
Jurtimizğa massaliq mádeniyat tiykarinan internet tarmaği arqali kirip kelip atir. Bul jağday ádep-ikramliliq, milliy hám diniy qádiriyatlarğa húrmet tómenlewi kibi kóplegen qolaysizliqlardi keltirip shiğarip atir. Jaslardiń uyatsizlarsha kiyiniwi, denelerge súwret sizdiriwi, qulaq hám murinlardi tesip, «sirğa» tağip aliwlari, qiz balalardiń ul balalarğa uqsap kiyiniwi kibi «moda» usillari usi internet arqali jayilip atirğani aniq.
İnternettegi ideyaliq tuzaqlar bir qarağanda mádeniyatqa uqsawi hám jaslarğa mayday jağiwi menen de qáwipli. Sotsialliq tarmaqlardiń shańaraq hám jámiyet turaqliliğina salip atirğan eń úlken qáwiplerinen biri - olardaği sóylesiwler sebepli kóplegen tinish-tatiw shańaraqlar buzilip ketip atir.
Perzentlerdiń aydin keleshegin qálep atirğan hár bir ata-ana tárbiya máselesine turaqli itibar beriwi lazim. Bala tárbiyani kompyuter oyinlari, internet hám sotsialliq tarmaqlardan emes, eń dáslep ata-analardan, jasi úlkenlerden iygilikli islerge, páklikke hám din-diyanatqa shaqiriwshi jaqsi kitaplardan alip berseler maqsetke muwapiq.
Adamlar qálbi hám sanasi ushin úlken gúresler bolip atirğan globallashuv dáwirinde joqari mánawiyat, ádep-ikramliliq tárbiyasina itibardi kúsheyttiriw aktual waziypa bolip esaplanadi. Ósip kiyatirğan jas áwladti diniy – milliy qádiriyatlar tiykarinda tárbiyalaw, olardiń qálbinde óz xalqi, Watanina mehir-múriwbet sezimin kúsheyttiriw, olardi hár qiyli buzğinshi kúshlerdiń xabar qáwiplerinen sergek qiliw múnásip qorğawdan ibarat.
XXI ásir xabar (informatsiya) ásiri dep aytilip atirğani hámmemizge belgili. Sebebi adamzat tariyxinda mağliwmattiń áhmiyetlirek dárejesi bul kibi joqari shoqqilardi iyelemegen edi. Adamlardiń jańa bilimlerdi iyelewge qiziğiwi oğada artip baratirğan globallasiw protsessinde sotsialliq sanani záhárlewge qaratilğan qáwipler, mámlekettiń xabar basqariwin izden shiğariwğa uriniwlar oğada artip barmaqta. Bunda jaslardiń xabar-kommunikatsiya texnologiyalarinan paydalaniw mádeniyati arqali olarda túrli ideologiyaliq qáwiplerge, solardan, diniy ekstremizm, terrrorizm, «ğalabaliq mádeniyat» hám basqa jat ideyalarğa qarsi bekkem immunitetti qáliplestiriw zárúr áhmiyetke iye bolmaqta. Bunday protsesslerdi ámelge asiriwda bolsa kibermákan qolayli ortaliq deregine aylanip úlgergen.
Kibermákan kompyuter tarmaqlari arqali ámelge asirilatuğin sóylesiw ortaliğin sáwlelendiriwshi waqiyaliq sipatinda 1990 jildan baslap keń kólemde rawajlanip, jedellesip kelmekte. Kibermákan túsinigin dáslep kanadali jaziwshi Uilyam Gibson 1982 jili «Сожжение Хром» («Burning Chrome») atli gúrrińinde jazadi.
Keyinshelik, Gibsonniń 1990 jilda jazip tamamlanğan «Neuromancer» («Nervli kórinisler súwretlewshisi», «Нерво-сочинитель») atli texno-utopiyaliq fantastikaliq trilogiyasinda qollanğan. Bul shiğarmadaği kibermákan túsinigi millionlap adamlardiń jámáátlik isirap, qiyalparasliqtiń ózine tán kórinisi sipatinda súwretlengen. Bul jerde jámáátlik isirap yaki qiyalparasliq insan sanasinda subektiv psixologiyaliq jağday sipatinda kórinedi.
Sotsialliq kóz-qarastan kibermákam degende kompyuter tarmaği arqali bir-biri menen baylanisqan hám bir waqittiń ózinde túrli geografiyaliq tochkada kesilisiwshi hár qanday bar komyuterdiń grafikaliq sipatindaği mağliwmatlarina aralasip qalğan adamlar jámááti túsiniledi.
Házirgi da;wirde ilim, texnika hám tiykarinan kompyuter rawajlaniwi ónimi bolğan kibermákan hám oniń basqariwshi kelbeti «superkorporatsiya» texnologiyalardiń insaniyliqtan jiraqlasiwi nátiyjesinde din niqabindaği sotsialliq hám mádeniy buzğinshiliqti keltirip shiğariwğa bolğan uriniwlar oğada kúsheyip barmaqta. Sonnan búgingi kúnde kiberterrorshiliq dúzilmeleri óz ğárezli maqsetleri jolinda xabar-kommunikatsiya texnologiyalarinan keń paydalaniwğa urinbaqta.
Bul haqqinda Ózbekstan Respublikasiniń birinshi Prezidenti I.A.Karimovtiń «Joqari mánawiyat-jeńilmes kúsh» shiğarmasinda tómendegishe aytilğan: «Eń ashinarlisi, ayirim waqitlari islam dini hám diniy aqiydaparasliq túsiniklerin bir-birinen pariqlay almasliq yaki ğárezli maqsette olardi teń qoyiw kibi jağdaylar da kózge taslanbaqta. Sol menen birge, islam dinin niqap qilip, jawiz islerdi ámelge asirip atirğan kúshler ele sana-sezimi qáliplesip úlgermegen, tájriybesiz jaslardi óz duzağina ilintirip, bas-kózin aylandirip, olardan óziniń napák maqsetleri jolinda paydalanbaqta. Bunday ğárezli háreketler dáslep muqaddes dinimizdiń atina daq boliwin, aqir-aqibetinde bolsa mánawiy turmisimizğa unamsiz tásir kórsetiwin hámmemiz tereń ańlap aliwimiz hám onnan juwmaq shhiğariwimiz zárúr».
«Kibermákan»dа din niqabindaği «kiberhújim»ler qáwipi: din niqabi astindaği ekstremistikaliq saytlarda tiykarinan mámleket awdarispaği hám jawizliq urislari haqqinda gáp boladi. Sonnan, búgingi kúnde dúnyada eń úlken qáwip salip turğan ISHID topariniń internet kibermákanindaği xabar hújimi hám qáwipin keltirip ótiw múmkin. Olarda ISHID Islam jolinda «quban» bolip atirğani sáwlelengen videokórinisler hám fotosúwretler qoyilğan.
Kibermákan dúnya kompyuter tarmaqlariniń «virtual» uliwmaliq jiyindisi. Házir bul atama global xabar mákanin sáwlelendiriw ushin isletiledi. Telefon sáwbetleri, “chatlar”, túrli onlayn sáwbetler, kompyuter baylanisi kibermákanda ámelge asirilmaqta. Virtual waqiyaliqqa kirip bariwdiń zamanagóy qurallari sipatinda tómendegilerdi aytiw múmkin:
- internetke shiğiw imkaniyati bar mobil telefonlar;
- onlayn pultli oyinlar;
- video qurilmalar;
- tarmaqtan sirtta paydalaniw imkanin beriwshi dástúriy támiynatlar.
Bul kibi qurilmalar kibermákannan erkin paydalaniw imkanin jaratiw menen bir waqitta, bul mákandaği qáwip-qáterlerdiń kóz ilmes dárejede joqari ekenligin ańlatadi.
Kibermákanda diniy protsesslerdiń kórinisleri tómendegi formalarda kórinedi:
- sáwbetlesiw; - mağliwmat; - bilimlendiriw; - tájriybe; - ámeliyat; - missionerlik; - marketing; - emlew hám basqalar.
İnternet imkaniyatlari insanlardiń sóylesiwge kirisiw hám belgili maqsettegi pikirler almasiwindaği sotsialliq tarmaqlarğa baylanisa aliw imkanin beredi. Dáslepki dúzilgen jámáátler arasinda Vikkanlar hám neomajusiyler kibi dástúriy emes internet toparlar bolğan. Xaydi Kempbell tárepinen xristian jámáátleri ortasinda ótkizilgen izertlewler nátiyjesine kóre, insanlar onlayn jámáátlerge sóylesiwge kirisiw maqsetinde ağza boladi. Bir Qatar alimlar virtual sóylesiwdiń xarakterine baylanisli áhmiyetli máselelerdi kótergen. Oni “sotsialliq turmistiń illyuziyasi” yaki “offlayn” dúnyada jámáátlerdiń jaqsilaniwina alip keliwshi qural sipatinda aytip ótken.
Jetekshi diniy shólkemler de házirgi kúnde ağzalar hám ağza bolmağanlar arasinda kompyuterlestirilgen mağliwmat aliwğa zárúrliktiń artqanin aytpaqta. Diniy mağliwmatlardi tarqatiwda elektron diniy mağliwmat tarqatiwshi “bloggerler” yaki “bloglar” kompyuterlestirilgen sóylesiwdiń áhmiyetli tárepi esaplanadi. Jedel pátlerde “podkastlar”, veb-sayttan MR3 pleer, “i-Pod”larğa júklenip atirğan audiodástúrler, solardan lektsiyalar ğalabalaspaqta.
Aldinlari siyrek, keń tarqalmağan muqaddes tekstler hám onnan keyingi orinlarda turiwshi mağliwmatlar endilikte hámmeniń itibarinda ğana emes, bálki qálegen adam veb saytlardan júklep bilim aliw imkaniyati bar. Sol maqsette diniy mağliwmatlarğa mútájler ushin arnawli veb saytlar dáliyiller, úzindiler hám resurslar menen bayitilğan. Máselen, internetten paydalaniwshi shaxs qálegen kólemdegi máresimler shablonlarin júklep alip, Yotubada bolip atirğan Santeriya yaki Kandombl diniy máresimlerinde qatnasiwi múmkin. Kópshilik bunday protsesslerdi ata-babalardan áwladlarğa ótip kiyatirğan dástúrlerdiń dezagrigatsiyasi yaki bilimlerdiń demokratlastirilğani dep qabil qiladi. Basqalar bolsa diniy xizmettegi úziliw hám dástúrlerdiń joğaltiliwi dep biledi.
İnternettiń “liminal² mákani” mánawiy yaki diniy tájriybege (absorbtsiya, asketlik, eskapizm, jalğizliq, sáwbet) jańa imkaniyatlar aship bermekte. Házirgi kúnde ofiste xizmet júritiwshiler turmis tárzine tán 10 minutli mánawiy shiniğiwlar tájriybe arttiriwğa imkan beredi. Zamanagóy sufiyler internet arqali bunday baylanislar quralinda murshid hám murid ortasindaği óz-ara múnásebetler jaqsilanip atirğanin aytadi. İnternet-radio kibi jańa texnologiyaliq imkaniyatlar járdeminde tińlawshilardi “psixonavigatsion sayaxatqa” shaqiradi.
Kompyuter-media qurilmalari diniy ámeliyatqa tereń sińip ketiwi nátiyjesinde kibermákan áhmiyetli rituallar maydanina hámde belgili dinge úgit-násiyatlaw deregi hám quralina aylanğan. Bunnan tisqari jámiyetten uzaqlasqan belgili bir jaslar hám hayallardi kiber-mánawiyat rásmiy ibadatxanalardan kóre kóbirek ózine tartpaqta. Ámeliy sorawlar bolsa bul protsessler kelejeshte jaslardi qamrap aliwin kórsetken. Biraq ayirimlar internet janli, tásirsheń lektsiya menen jarisa almaytuğinin aytadi. Sonday-aq, onlayn-jámáátler tez pátler menen ózgerip atirğan dúnyada “tuwri jol”da boliwdiń ámeliyati qanday boliwina tiyisli soraw hám juwmaqlardi dodalawshi áhmiyetli “maydan”ğa aylandi.
Umilwma alğanda kibermakan waqit hám mákan shegarasin basip ótiw imkaniyatin keńeyttiredi. Bul bolsa óz náwbetinde finansliq qiyinshiliği yaki fizikaliq kemshiligi bar bolğan belgili diniy ámellerdi ámelge asiriw imkaniyatin asiradi. Máselen, Santyago-de-Kompomtelağa kiber-ziyaratqa bariw yaki Hindistandaği muqaddes orinlarda “pudju”di ámelge osiriwlari múmkin. Sikxlar bolsa hár kúni Amritsardaği Altin xaramnan oqilip atirğan Siri Guru Grantxa Saxibtiń muqaddes kitabin esitiwleri múmkin.
Sóylesiwge kirisiwdiń jáne bir kórinisi bolğan missionerlik, belgili diniy táliymattiń ósiwi hám tásiri sheńberiniń keńligi sebepli óz aldina kórip ótiw zárúr. Búgingi kúnde din hám isenim erkinligi huquqi eń tartisli másele. Máseleniń mashqalali tárepi sonda, jańa múrájáát qilğanlardi dinge úgit-násiyat qiliwdi agressiv ruwxta ámelge asirilip atirğaninda bolip esaplanadi.
Tenesse universiteti Din, Media hám Mádeniyat bağdari studentleri bergen mağliwmatqa kóre, ózlerin “kiber-evangelistler” dep atawshi ayirim xristianlar, musilmanlar menen onlayn sóylesiwge kirisip olardiń aqiydalari hám ámeliyatlari haqqinda básekilesedi.. Olar “bot”tiń jańa fenomeni, yağniy chatlarğa Bibliya tekstlerin jetkiziw ushin súzip shiğariwshi dástúrler arqali tekstli mağliwmatti (tap payda boliwshi ayna kibi) bir zamanda jiberiw imkaniyatinan paydalanadi.
Muqaddes tekstlerdiń marketingi internet arqali úlken bizneske aylandi. Diniy hám mánawiy zárúrlikke mas keletuğin barliq nárseni satip aliw múmkin. Diniy tanisiw saytlarinda bolsa qálbi jağinan mas insandi tabiw ápiwayi basqishlarda ámelge asiriladi.
Kompyuter media qurilmalarinda keselliklerge shipa hám mashqalalarğa sheshim tabiw keń rawajlanbaqta. Guru, evangelistler, másláhátshi ekstrasenslerge duwali soraw jiberiw yaki diniy hám ámeliy mashqalalarğa juwap tabiw múmkin. Buğan kópshilikti múráájáttiń anonimligi hám kúshli diniy jetekshiniń qatnasi tartiladi. Ayirim ámeliyatshilar İnternet arqali nátiyjelirek emlewlerdi aytadi. Misal retinde gollandiyalli antropolog, arnawli sertifikatqa iye dástúriy emlewshi Vim van Binsbergen sayti hám oniń 2003 jilda basip shiğarilğan “Mádeniyatlar araliq soqliğisiwi” kitabin keltiriw múmkin. 
Joqarida kórip ótilgen protsessler internet búgingi kúndelik turmisimizğa qay dárejede tereń sińip barğanin kórsetpekte. Oğada kúsheyip baratirğan globallasiw protsessinde mağliwmattiń mazmuni hám strategiyasin analiz qiliw áhmiyetli. Sebebi, bunday qáwipler jaslardiń mánawiy-ádep ikramliliq, psixologiyaliq dúnyaqarasin, siyasiy kóz-qarasi hám isenimin maqsetli ráwishte ózgerttiriwge qaratilğanliği hesh kimge sir emes. Xabar qáwipleri hám kiber qáwiplerden qorğaniw, óz náwbetinde, olarğa qarsi gúresiw ushin hár bir adam sergek boliwi, xabardi analiz qila biliw lazimliğin dáwirdiń ózi talap etedi. Xabarlar ağiminan paydalaniw boyinsha jaslarda salamat immunitetti payda qiliw, unamli táreplerin ózgertiw menen birge, unamsiz aqibetlerden xabardar etiw zárúr.
Házirgi kúnde xabardi qabil qiliw hám oni uzatiwdiń barliq qurallari keń tarqalip ketti. Jáhándegi barliq ğalaba xabar qurallari bulardan kerekliginshe paydalanbaqta. Bir ğana jedel rawajlanip atirğan internet sistemasiniń rawaj tabiwi ayirim ğárezli kúshler ushin tiykarği qural bolip úlgerdi. Sol sebep xabar maydaninda teń salmaqliliqti saqlaw ushin insan álbette ğárezsiz sana hám pikirge iye boliwi kerek.
Xabar qáwipi belgili sirtqi kúshler tárepinen sanasi hám qálbine jat ideyalardi sińdiriw maqsetinde olardiń sezimleri, isenimi hám tuyğilarina tásir etiwdiń ideologiyaliq faktorlarinan bolip, jámiyet turmis tárizi hám mentalitetindegi ózgerislerdi ámelge asiriw ushin oğam materialliq, mánawiy, ruwxiy tásir ótkiziw tiykarinda siyasiy maqsetlerin ámelge asiriw jiyindisina aytiladi.
Rossiyali qánige D.Lavsovtiń pikirinshe, xabar qurallari túsinigi astinda birde-bir xaliq, millet mentaliteti, mádeniyati, mánawiyati, dini, mámlekettiń informatsion hám áskeriy sistemasina unamsiz tásir ótkizetuğin arnawli dezinformatsion texnologiyaliq qurallardiń belgili jiyindisi jatadi.
Xabar aliw barisinda xaliqtiń eń belsene bólimi jaslar esaplanadi. Málim dárejede sotsialliq payda keltirip atirğan xabarlardiń tutiniwshilar, yağniy jaslar tárepinen aliniwi jaqsi, biraq hesh qanday tiykarğa iye bolmağan, adamlarğa ziyan jetkiziwge, ózin-ózi óltiriwge, hátteki adamzatqa qarsi qural kóteriwge shaqiriwshi xabarlarğa da tiykarinan jaslar iye bolmaqta. Ayirim waqitlarda biyazar bolip kkóringen ápiwayi reklama da belgili ideologiyaliq maqsetlerdi ózinde sáwlelendiredi. Sol orinda birinshi Prezidentimiz sózi menen aytqanda, «hámmemizge jaqsi belgili boliw kerek, «xabar ásiri» dep atalğan XXI ásirde hesh qaysi mámleket yaki jámiyet ózin temir diywal menen orap almaydi. Házirgi waqitta awhal sonday eken, dep qol qawistirip otiriwda tuwri kelmeydi. Bunday qáwiplerge juwap retinde bizde zárúr ish-ilájlardi kóriwimiz kerek. Ásirese perzentlerimiz qálbinde keleshekke isenim sezimin ámelge asiriw ushin olardiń tiykarli hám haqiyqiy mağliwmat hám xabarlarğa iye boliwi zárúr áhmiyetke iye».
İnternet tuwri kópğana jaslardi óz torina tartip atirğani hesh kimge sir emes. Onda tómendegi unamsiz táreplerge itibar qaratiw zárúr.

• 
  Terrorshiliq hám ekstremistikaliq toparlardiń xizmeti. Olardiń islam dinin niqap qilip, adamlardi ayawsiz óltirip, sol menen birge internet saytlarinda diniy úgit-násiyat hám túsindiriw jumislarin ámelge asirip atirğani;
  
• 
  Narkotik zatlardi paydalaniw hám áskeriy qural-jaraqlardi qanday paydalaniw boyinsha kórsetpelerdiń berip barilip atirğani;
  
• 
  Hár qiyli pornografiyaliq súwretler hám filmlerdiń tarqalip baratirğani;
  
• 
  Tiykarli hám tiykarsiz xabarlardiń berilip atirğani;
  
• 
  Batistan kirip kelip atirğan «ğalabaliq mádeniyat»qa úgit-násiyatlawdiń kúsheygeni;
  
• 
  Miyrimsizlikti en jayip atirğan onlayn oyinladiń kóbeyip ketkenligi.
  

Joqaridaği sanap ótilgen barliq faktorlar jaslar sanasina unamsiz tásir ótkizbekte. Bunday unamsiz xabarlardan saqlaniw ushin hár birimiz milliy ruwxta tárbiya tabiwimiz, dúnyada júz berip atirğan siyasiy protsesslerdiń mánis-mazmuni hám haqiyqiy sebeplerin tereń ańlawimiz, óz milliy mádeniyatimizdiń «ğalabaliq mádeniyat» tásirine túsip qalmawin, átirapimizda júz berip atirğan waqiya hádiyseler haqqinda haqiyqiy mağliwmatqa iye boliwimiz, fundamental bilim iyesine aylaniwimiz, eń tiykarğisi aqti qaradan ajiratiwğa iye boliwimiz zárúr.
Xabar ásirinde jasap atirğan ekenbiz, hár qanday buzğinshi ideyalarğa qarsi kúshli ideologiyaliq immunitetti payda qiliw hám ásirese ideyağa qarsi ideya, pikirge qarsi piker, jawizliqqa qarsi ağartiwshiliq penen gúresiwimiz kerek boladi.
Ne bolğan táğdirde de biz jaslar tariyxiy kelip shiğiwimizğa, kimlerdiń áwladi ekenligimizdi umitpawimiz, hár qanday xabar qáwipiniń bizge tásir qila almawin támiyinleydi.