6-Lekciya Órt qáwipsizligi

Órt hám partlawdíń sebepleri. Órttiń kelip shiǵíwiniń tiykarǵí sebeplerine
tómendegiler misal retinde keltiriwimiz múmkin: qadaǵan etilgen jaylarda 
shegiw,ashiwlanǵanlardan paydalaniw, órt qáwipsizligi boyínsha texnologik barislardi 
buziw yaki olarǵa ámel qilmaw , materiallardi saqlaw qaǵíydalarína ámel qilmaw, 
statik elektr zaryadlarína qarsi texnik qurilmalardan paydalanbaw, atmosferaniń 
kúshli zaryadlarínan qorǵawshi qurilmalardan paydalanbaw (yashin waqtinda 2 V dan 
8 mln V kernew, 200000 A toq kúshi muǵdarinda elektr zaryadlarí payda boliwi 
múmkin ), ishki janíw dvigatellerin sinaw hám olardan paydalaniw qaǵíydalarína ámel 
qilmaw, elektr buyimlarí hám qurilmalardi natuwri ornatiw yaki olardi zoriqtiriw , 
isitiw sistemalarínan natuwri paydalaniw , buw qazanlarí hám jillilíq generatorlarínan 
avtomatik qurilmalardíń nasazliǵí yaki olardíń natuwri ornatiliwi, islep shiǵariw 
imaratlarí hawasi quraminda gaz, puw hám shańlardi normalastirilmaǵanliǵí hám 
basqalar. 
Órttiń aldín aliw, materiallardíń janíw hám partlaw boyínsha tavsifi. 
Islep shiǵariwdaǵí hámme materiallar janíw qásiyeti boyínsha úsh túrge bólinedi: 
 Janbaytuǵín materiallar – sirtqi órt deregi tásirinde janbaydi ; 
 Qíyin janíwshi materiallar – sirtqi órt deregi tásirinde janip, derektiń tásiri 
toqtatilǵannan soń ǵárezsiz janbaydi ; 
 Janíwshi materiallar – sirtqi órt dereginiń tásiri toqtatilǵannan soń da ǵárezsiz
janíw qásiyetine iye boladi . 
Tez janíwshi hám janíwshi suyiqlíqlar puwlaniw nátiyjesinde partlawshi aralaspa 
ortalíq payda boladi. Bunday sirtqi ayrim shańlardíń hawa menen aralaspasi da 
portlawǵa qáwipli bolíp esaplanadi. Olar janíw hám partlaw qáwipliligi boyínsha 
partlawǵa qáwipli (aerozol jaǵdayina) hámde janíwǵa qáwipli (aerogel) túrlerine 
bólinedi hám tómendegi tórt gruppaǵa bólinedi: 
I-klass– partlawǵa óte qáwipli shańlar, alangalanishining tómengi shegarasi-15 
g/m
3
ge shekem bolǵan ortalíq; 
II-klass– alangalanishining eń tómenge shegarasi 16 dan 65 g/m
3
ge shekem bolǵan