6-Lekciya Órt qáwipsizligi
Download 289.99 Kb. Pdf ko'rish
|
6-Lekciya
N
0 =T 0 S, (15.8.) bul jerde S-islep shiǵariw bólmesinin' beti, m2; T0-1 m2 maydanǵa norma boyínsha belgilengen órt óshirgishler sani. Bul korsetkish materiallar skladi, garajlar, sharwashilíq imaratlarí, puw`- xanalar, digirmanlar, ashana hám magazinler ushinn 100 m2 maydanǵa 1 dana, elektr payatlaw tsexlarí, temirshilik tsexlarí, labaratoriyalar ushin 50 m2 maydanǵa 2 dana etip qabil etiledi. Órt óshiriw qurilmalarí órtti baslanǵish fazada tolíq saplastiriw hám órt óshiriwshiler kelgenshi órt tarqaliwin sheklew maqsetinde isletiledi. Olar statsionar, yarim statsionar hám kóshpeli boladi. Órt óshirgishlerdin' tu'ri hám quramina qarap suwli, puwli, gazli (uglekislota), aerozol (galoiduglevodorod), suyiqlíqli hám kukinli boladi. Bunnan tisqari órt óshiriwde ATs-30 (66), ATs-40 (131 ), ATs-40 (130 e) markali mashinalar hám MP-600, MP-900, BMP-1600 markali motopompalardan de ken' paydalaniladi. Órtti óshiriwde professional hám kewilli órt óshiriw jamieleri jumis alip baradi. Professional órt qorǵaniwi áskeriylestirilgen hám áskeriylestirilmegen tu'rlerge bólinedi. SHólkemler, kárhanalarda órtqáwipsizligin shólkemlestiriw hám ob`ektlerdin' órtke qarsi halatin támiyinlew usi shólkemlerdin' baslíqlarín ju'klenedi. Olar har bir islep shiǵariw bólimi ushin buyriq penen juwapker shahsti belgilewleri hám olardin' jumisin qadaǵalap bariwlarí záru'r. Kárhana hám shólkemlerdin' hákimshilik-texnik aǵzalarí ózlerine tiyisli ob`ektlerdi kóriw hám olardan paydalaniw dáuirinde órtke qarsi barlíq ilajlardi tolíq ámelge asiwlarín támiyinleu, joqari órt qáwipsizligi shólkemlerinin' kórsetpeleri hám de qararlarínin' orinlaniwin qadaǵalap bariwlarí, órt-qarawil qáwipsizligin, órt- tehnik komissiyasin hám kewilli órt óshiriwshiler drujinalarín shólkemlestiriwleri, olardin' jumisin turaqli qadaǵalap bariwi lazim. Órt-texnik komissiyasi quramina bas qániygeler, injener-quriwshilar, miynetti qorǵau boyínsha muhandis hám kewilli órt óshiriw drujinasinin' basliǵi kiredi. Komissiya imarat paydalaniwda órtqáwipsizligi qaǵiydalarína ámel qiliwin, jol qoyilip atirǵan kemshiliklerdi, tehnikalardan paydalaniwdaǵi órt qáwipsizligi jaǵdayin tekserip baradi hámde záru'r jaǵdayda tiyisli ilajlar kóredi. Órtti aniqlaw hám óshiriwdin' avtomat qurallarí. Órtti aniqlawldin' avtomat qurallarí (ÓAAQ) hám órtti óshiriwdin' avtomat qurallarí (ÓÓAQ), eger órt shólkemlerinin' barlíq jumislarína tásir etiwi hám de birqansha finanslíq ziyan keltiriwi mu'mkin bolǵan hallarda qollaniladi. Bunday ob`ektlerge energetik «qurilmalar, oraylíq gaz stantsiyalarí, jen'il janíwshi hám janíwshi suyiqlíqlar stantsiyalarí, xom-ashyo skladlarí hám janilǵi materiallarín salistirma sarpi 100 kg/m2 dan artiq bolǵan imaratlar kiredi. ÓÓAQlarí órt ornin aniqlaw hám trevoga signalini beriw hám de órtti óshiriw qurilmasin iske tu'siriw maslamalarína ibarat boladi. Bul qurilmanin' islew principi qorǵalatuǵan obiekt ortaliǵinda noelektrik fizik muǵdarlardi elektrik signallarǵa aylandirip beriwge tiykarlanǵan. Órt ju'zege kelgen jaǵdayda avtlomat órt habar beriwshi qurilmasinda elektrik signal payda boladi hám bul signal sim arqali qabil etiw stanciyasina uzatiladi. Órtti avtomat óshiriw qurilmalarí paydalanilatuǵin órt óshiriw elementlerinin' tu'rine baylanisli halda suw menen óshiriwshi, suw-kóbikli, hawa-kóbikli, gazli) uglerod eki oksidi, azot hám janbaytuǵin gazler), ku'kinli hám kombinatsiyalasqan tu'rlerge bólinedi. Bul qurilmalar háreketke keliw waqtina qarap bolsa tómendegilerge bólinedi: Ju'dá tez háreketke keliwshi (háreketke keliw waqti 1 sekundtan artik emes), tez háreketke keliwshi (háreketke keliw waqti 30 sekund), orta inertsiyali (háreketke keliw waqti 31-50 sekund), inertsiyali (háreketke keliw waqti 60 sekundtan joqari). Olardin' jumis waqtinin' u'zliksizligine baylanisli halda qisq hám tasir etiwshi (15 minutqa shekem), orta u'zliksizlikte ( 15-30 min) hám uziq waqit islewshi (30 min tan artiq) tu'rlerge bólinedi. Janǵin baylanisi hám signalizatsiyasi. Órt baylanisi hám signalizatsiyasi órtti óz waqtinda Seziw, aniqlaw hám ol haqqinda órt óshiriwshilerge habar beriw ushin isletiledi. Olarǵa tele hám radio baylanis, órt signalizatsiyasi qurilmalarí, elektrik signallar, qon'irawlar hám transport qurallarínin' signallarí kiradi. A, B hám V kategoriyasindaǵi órtke qáwipli obiektlerde órt haqqinda habar beriwshi datchikler ornatiladi. Olar órt ju'zege kelgen jaǵdayda qabil etiw apparatina habar jiberedi. Bunday sistemalar órt signalizatsiyasi deb ataladi. Órtti avtomatik signalizatsiya qurilmasi (ÓASQ) tuwri hám shen'ber tárizli sxemada ornatiladi. Olar isletiletuǵin datchikler tu'rine baylanisli halda issilíq, tu'tin qorǵawshi hám kombinatsiyalasqan tu'rlerge bólinedi. Bul qurilmalar órt hám qorǵaniw-órt tu'rlerine bólinedi. Órtten qorǵaw sistemalarí qimbat bahali materiallar saqlanatuǵin skladlarda, turar jay kvartallarínda isletiledi. Ort hám onin' qorǵaniw signalizatsiyasinin' tiykarǵi elementlerine órt haqqinda habar beriwshi qurilma qabil etiw, baylanis tarmaǵi, kernewlilik deregi, dawisli yaki jaqtilíq signal qurilmasi kiredi. Órt avtomatik signalizatsiyasine APST-1, signalizatsiyali issilíq órt qurilmasina - STPU-1 lar misal bola aladi. Usi qurilmalardaǵi órt haqqinda avtomatik xabar beriwshi maslamalar ortalíqtaǵi issilíq ózgeriwi, tu'tin hám issilik ózgeriui hám de jaqtilíq energiyasinin' ózgeriuin esaplaw tiykarinda isleydi. Download 289.99 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling