Ádebiyàt -klàss ushín sàBÀQLÍq qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn Qayta islengen hám tolıqtırılǵan ekinshi bàsılım NÓkis «bilim» 2017 kbk 83. Qàr m-22 uok

QULTEGIN
Táńiridey mártebeli jaratılǵan
Turk Bilke qaǵan,

---

115
Men taxtqa otırdım.
Sózimdi túwel esitińler,
Pútkil jetkinshegim, ballarım,
Birikken ordam, xalqım,
Óń jaǵımda sháwketli beklerim,
Sol jaǵımda tarxanlar hám baqsılar,
Otız toǵız oǵız bekleri, xalqı,
Bul sózimdi dıqqat penen tıńla.
Tereń oyla.
Ilgeri — kún shıǵısta,
Oń jaqta — túslikte,
Keyin kún batısta,
Sol jaqta arqadaǵı 
Xalıqlardıń bári maǵan qaradı.
Usılayınsha xalıqtı kóbeyåttim,
Eger de bayaǵı keksiz túrk qaǵanı,
Otúken tawlı, ormanlı jerde otırsa, 
Onda eldiń qayǵısı joq bolǵanı.
Ilgeri – Shantun jazıqlıǵına,
Shekemgi jerlerdi basıp aldım.
Teńizge sál jetpedim,
Túslikte — Tóǵız ersenge deyin jawladım.
Túbitke sál jetpedim,
Batısta injú kólin keshtim.
Temir dárwazaǵa shekemgi aralıqtı jawladım.
Bayqırı jerine shekem atlandım.
Usınshama jerdi qolǵa kirgizdim.
Otúken jeriniń waqıyası iyesi,
Joq edi.
Biraq naǵız el bolatuǵın jer,
Usı Otúken qoynawı edi.
Usı jerde otırıp Tabǵash xalqı
menen táǵdirlestim.
Altındı, gúmisti, daqıllı, jipekti,
Sheksiz berip atırǵan Tabǵash xalqınıń
Sózi shiyrın, ǵáziynesi bay edi.

---

116
Olar shiyrin sóz hám bayliǵı arqalı 
Uzaqtaǵı xalıqtı ózine jaqınlattı.
Jaqın kóship-qonıp júrip,
Ádepsiz qılıqlardı úyrendi,
Aqıllı kisilerdi tabǵashlar
Ajday alǵan joq
Eger kisi aldansa ruwxı, hátte 
Xalqı da aldanatuǵını turǵan gáp. 
Tabǵashlardıń shiyrin sóz hasıl, 
Dúnyasınan kóp aldandıń.
Túrkiy xalqı, qırıldıń.
Túrkiy xalqı joq boldıń.
Túslikte-Shuǵay qaynawı túwe,
Tún jazıǵına qonıslasaq dewshi ediń.
Túrkiy xalqı joq boldıń.
Sonda shuǵıl adamlar bılay inandırıp edi, 
«Zakta jasasań jamanlıq kórerseń» 
Usılay inandırıp edi.
Bilimsiz kisiler sózge inanıp,
Jaqınlap barıp, kóbi qırılıp qaldı. 
Eger ol jerge barsań,
Túrkiy xalqı sáni ájel kútedi.
Ótken jerinde otırıp
Sonda haqınan shıǵasań.
Ónuken qaynawında otırsań,
Máńgi elligińdi saqlaysań.
Onda túrkiy xalqı toq edi.
Ashlıqtı da toqlıqtı da tusinbeyseń.
Bir toysań ashlıqtı umıtıp keteseń,
Sadalıǵıń ushın aldandıń,
Qaǵannıń tilin almadıń.
Hár jerge kóship qonıp,
Ábden albırap sharshadıń.
Qalǵanlarıń ábden tarıǵıp,
Óli-tiri jaǵdayında edi.
Táńirim jarılqaǵanlıqtan,

---

117
Basıma baxıt qusı qondı.
Qaǵanlıqqa eristim.
Qaǵan bolıp, joq bolıp baratırǵan
Xalıqtı bar qıldım.
Gedeydi bay ettim,
Azdı kóbeyttim,
Usı sózimniń jalǵanı bar ma?
Túrkiy xalqı hám onıń bekleri
Bunı tıńlańızlar,
Túrkiy xalqın jıynap,
El etkenlerdi bunda aytqanman. 
Janılıp kóshkenlerdi de bunda ayttım.
Barlıq aytar sózimdi,
Máńgi tasqa bastım.
Buǵan qarap bilersizler
Túrkiy xalqınıń házirgi bekleri.
Taxtqa giriptar bekler,
Sizler jańılǵıshsızlar ǵoy.
Men máńgi tas.
Tabǵash qaǵanı ónerli ustasın
Jiberdi.
Olar bólek mazar saldırtıp,
Ishi-tısın jazıw menen qaplattım. 
Kewildegi sózimdi
Ulları hám tatlarǵa
Shekem bilsin dep,
— 
Máńgi tasqa oyıp jazdım.
Burın bul bir adamlar júretuǵın jol bolsa,
Házir de adamlar júretuǵın soqpaq,
Usı jerge máńgi taslardı qalatıp
Jazdırdım.
Bul jazıwdı jazdırǵan
— 
Aǵası Yollıq tegin. 

---

118
AVESTO 
«Zàrdushtlik» dininiń muqàddes kitàbı «Avesto» házirgi
biziń eràmızǵà deyingi II mıńınshı jıldıń ortàlàrındà
jàsàǵàn qáwimlerdiń diniy hám dúnyàlıq ideologiyàsı, dás-
lepki mámleketlik, jámiyetlik — siyàsiy dúzimi, mádeniyàtı 
tuwràlı tiykàrǵı dárek sıpàtındà oǵàdà bàhàlı màǵlıwmàt-
làrdı beredi. «Avesto» 12000 ógiz terisine jazılǵan.
Ullı oyshıl, shàyır hám filosof, mámleketlik isker, nı-
zàm tànıwshı, diniy bilimge tiykàr sàlıwshı, óz dáwirin-
de «pàyǵàmbàr» (jàqsılıq tuwràlı xàbàr beriwshi) sıpàtındà 
keńnen belgili bolǵàn Sipiytmàn Zàrdusht jàsàǵàn (shà-mà 
menen biziń eràmızǵà shekemgi 630— 553 yaki 618— 
541 jıllàr) dáwirinde Turàn hám Iràn diyàrındà ázelden 
birge jàsàp kiyàtırǵàn túrkiyler, pàrsılàr, sàklàr, derbikler, 
màssàgetler, shàshlılàr hám bàsqà xàlıqlàrdıń kópshiligi 
otırıqshı turmısqà óte bàslàǵàn dáwir edi. Bul áyyemgi 
Xorezm, Sogdiànà, Màrv, Bàlx, Nisàyà, Xeràt h.b. orày-
làsqàn mámleketlik dúzim tiykàrlàrınıń jàràtılıwınà jàǵdày 
tuwǵızàdı.
Zàrdusht tiykàr sàlǵàn hám jeke qudàylıqqà tiykàrlàn-
ǵàn muqàddes kitàp — «Avesto» pàyǵàmbàr Zàrdusht hám 
bàsqà ulàmàlàr tárepinen tolıqtırılıp, tártipke sàlınǵàn. 
Bundà àdàmnıń islegen miyneti menen àlǵàn bilimi sáykes 
kelse ǵànà hàqıyqıy bàxıtqà erisiledi degen ideyà àlǵà 
súrilgen.
Demek, kóp qudàylılıqqà qàrsı shıǵıp, jeke qudàyǵà 
sıyınıwǵà tiykàrlànǵàn birinshi diniy kitàp «Avesto» biziń 
eràmızdàn burınǵı VI ásirdiń àqırı hám VII ásirdiń 
bàslàrındà Xorezmde pàydà bolǵàn. 
«Avesto»dà ustàzlàr ustàzı, bàrlıq bilimler menen 
ónerler giltiniń iyesi Yàdzàn àyrıqshà jırlànàdı. Ol bàrlıq 
nárselerdiń jàràtıwshısı, dúnyànıń sırlàrın biletuǵın 
àdàmlàrǵà pikir-oy inàm etiwshi sıpàtındà súwretlenedi.
Zàrdusht hàq niyetli àdàmlàrǵà Yàdzàn buyırǵàn ilim-
lerdi jàqsı niyet penen úyretip, olàrdı tuwrı jolǵà bàslàwshı 

---

119
sıpàtındà súwretlenedi. «Kimde-kim jàmànlıqqà qàrsı àqıl-
pàràsàt penen gúres júrgizse, ondà ol Axurà-Màzdà (eń 
joqàrǵı táńri) jolın tutqàn bolàdı» delinedi.
Solày etip, «Avesto» dà Zàrdusht dúnyàdàǵı ustàzlàr 
ustàzı Yàdzànnıń táliymàtın bàsshılıqqà àlǵàn hám onı 
násiyàtlàwshı birden-bir àdàm sıpàtındà súwretlenedi.