E berdimuratov, Q. Allanazarov, G. Patullaeva qaraqalpaq tili

shınıǵıw. Eki toparǵa bóliniń. Birinshi topar jer, ekinshi topar suw sózin túbir etip alıń, onnan sózler jasań.

«Kim kóp sóz tabadı?» shınıǵıwın ótkiziń.


Úlgi: Oq, oqlı, oqsız, oqla, ...

1. 
   Sózdiń qurılısı degende neni túsinesiz?
   
2. 
   Ustazlarımızdı sóziniń qurılısın anıqlań.
   
3. 
   -shı, -jan, -sheń qosımtaların sózlerge jalǵań hám payda bolǵan sózlerdiń mánilerindegi ózgerislerin túsindiriń.
   

Tapsırma. -shılıq, -zar, -la, -shıl, -ma qosımtaları járdeminde sózler jasań hám olardıń qatnasında gápler dúziń.

§27. Túbir hám qosımtalar

4. 
   shınıǵıw. Sózlerdiń bóliwge bolmaytuǵın mánili bólegin qosımtalardan defis arqalı ayırıp kóshirip jazıń.
   

Qashıqlıq, birge, toǵayda, qolaylı, azanǵı, quslar, namaǵa, aralıq, adamday, qaptalda, oyla, shanıshqı, qoydı, kózge, tústi, joldas, gúrek, sanań.

Sózdiń tiykarǵı mánisin bildirip, erkin qollana alatuǵın bólegi túbir delinedi. Túbir sózler basqa mánili bóleklerge bólinbeydi. Mısalı: baladan, dúnyanı sózlerindegi bala, dúnya sol sózlerdiń túbiri, al -da, -nı onıń qosımtaları.

Erkin qollana almaytuǵın, túbirge jalǵa- nıp oǵan jańa yaki qosımsha máni bere-

tuǵın, sonday-aq sózlerdi baylanıstırıwǵa xızmet etetuǵın bólekke qosımta delinedi. Máselen, doslıqtan sózindegi -lıq, -tan erkin qollana almaydı.

4. 
   shınıǵıw. Sózlerdi túbir hám qosımtaǵa ajıratıp kóshirip jazıń. Olarǵa túbirles bolǵan sózlerdi tabıń.
   

Aspanǵa, sekirdi, jawǵan, sıqırlaǵan, qamıslıq, muzdıń, qayıqtı, ǵayratlı, qasqaldaqlar, shaǵalalar, qaharmanlıq, Araldıń, qarańǵısı, járdemlesiw.