Ministrligi
waqıt tosattan bolmawı hám hár ilajǵa puxta tayarlıq kóriwi
Download 1.58 Mb. Pdf ko'rish
|
2. Пед.шеберлик (укув кулланма) P (2)
waqıt tosattan bolmawı hám hár ilajǵa puxta tayarlıq kóriwi
lazım. Socialıq psixologiyalıq sistema. Oqıtıwshınıń tárbiyashı sıpatindaǵı sheberligi - bul tárbiyalanıwshılardı belgili bir maqsetke muwapıq tárbiyalaw ushın gózlengen kórkem óner. Oqıwshılar hár kúni quwanıshlı minutlardı úlken hám kishi mánawiy kewilsizliklerdi birgelikte bastan keshiredi. Olar tárbiyashı –oqıtıw ózlerine qarata jaqsı hám jaman yaki insanıy múnásibetlerdi tez ajırata aladı hám buǵan dárhal óz juwaplarin qaytaradı. Socialıq psixologiyalıq bilim hám tájiriybege iye bolıw tárbiyashı oqıtıwshıda jigerlikti hám sezgirlikti qáliplestiredi. Ol oqıwshılar jámáátin shólkemlestire aladı, oqıwshılar qálbine jol tabadı. Sebebi – oqıwshılar jámááti ulıwma maqset tiykarında birlesken, joqarı dárejede shólkemlesken birlespe bolıp, shaxstıń qáliplesiwiniń jetekshi mánawiy faktorı sıpatında socialıq múnásibetler ishinde áhmiyetli yacheyka esaplanadı. Oqıwshılar arasında múnásibetlerge sheberlik penen basshılıq etiw ushın tárbiyashı jámááttiń ishki hám jámáátler aralıq qarama- qarsılıqların da biliwıi kerek. Bul qarama-qarsılıqlardıń bastırılıwı tárbiyashı shaxsı, onıń tárbiyalanıwshılar menen jaqın múnásibetlerine baylanıslı. Haqıyqıy hám sheber tárbiyashı oqıtıwshı bul qarama-qarsılıqlardı joǵaltıwda oqıwshılar jámááti oqıwshılardıń óz-ara qatnasıqlarinıń kúshinen paydalanadı. Hár bir oqıwshı óziniń socialıq hám psixikalıq álemine iye. Onı biliwı, úyreniw, oqıtıwshıdan psixologiyalıq tárepten qarawdı talap etedi. 169 Oqıw mánawiyatınıń jámááti menen jaqsı múnásibette bolıwı ushın oqıtıwshı tómendegi faktorlarǵa itibar beriwi shárt. – Hár bir oqıwshıǵa bólek pedagogikalıq tapsırmalar qoyıw; – Jámáátte óz-ara biytáreplik óz-ara járdem ortalıǵin qáliplestiriw; – Shańaraqtıń tárbiyalıq tásirInen óz ornında paydalanıw; – oqıwshılardıń óz-ara múnásibetlerin kúsheytiw mánawiy dóretiw mánawiylik iskerligin rawajlandırıwshı iskerligin shólkemlestiriw; – oqıwshılarǵa óz-ara teń, ádalatlı múnásibette bolıw. Estetikalıq sistema – eger tárbiyalıq qural, usıl hám metodlar arqasında jetekshi mánawiy ideya turmasa Texnologiyalıq sistema hám socialıq psixologiyalıq múnásibetler sisteması maqsetli tárbiyalıq nátiyjelerdi bermeydi. Oqıtıwshınıń hár bir háreketi, oqıwshılardıń estetikalıq mádeniyatin qáliplestiriwge xızmet qıladı. Tárbiyashı iskerligi turmıslıq ólshem hám qádirIyatlar tiykarında alıp barılıwı kerek, sonda ǵana, oqıtıwshi tárbiya pocesindegi iskerligi támiyinlenedi. Dúnyaqarası ele tolıq qáliplespegen oqıwshılar ushın oqıtıwshınıń turmıslıq tájiriybeleri, jeke úlgileri hám estetikalıq tárbiyalıq tásir kúshine iye ekenligin umıtpaw kerek. Sol ushın oqıtıw jámáátke qarata dıqqat motivlerin qáliplestiriwde, dáslep tárbiyashınıń estetikalıq tárepten tárbiyalanǵanlıǵı úlken áhmiyetke iye. Estetikalıq sistema tárbiyalanǵanlıqtıń joqarı dárejesin belgilewshi mánawiy qural bolıp, onıń talaplarin bir tegis oqıwshı sanasına sińdirip barıw ushın hár bir oqıwshı, klass mektep jámááti háreket qıladı. Estetikalıq sistemada úlken tárbiyalıq maqsetlerge erisiw ushın oqıtıwshıdan joqarı talapshańlıq unamlı tásir etiw qurallarınıń túrligine erisiw talap etiledi: – tárbiyada oqıwshılar jámááti ortalıǵınıń birligi – oqıwshılar erkinligi hám óz-ózin tárbiyalawdıń birligi – puqaralıq hám insanıylıqtıń birligi – talapshańlıq hám isenim birligi – oqıwshı shaxsina ayırıqsha múnásibet – jinısıy tosqınlıqlardı esapqa alıw. – balalardıń tárbiyalıq hám fizikalıq den- salamatlıǵı haqqında qayǵırıw – tárbiya shegaralarina ámel etiw 170 |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling