Ministrligi

lestiriwshi 
sıpatında 
tanıladı, 
onı 
shólkemlestiredi hám basqaradı.
A. N. Leontev pedagogikalıq pikir alısıwdıń, tárbiyalıq-
didaktikalıq áhmiyetin bahalawda tómendegi pikirlerdi bildiredi: 
belsendilik pedagogikalıq pikir alısıw oqıtıwshılardıń ulıwma 
alǵanda, 
pedagogikalıq 
jamááttiń 
tálim-tárbiya procesinde 
oqıwshılardı biliwi hám úyrenIw gilti hám oqıw iskerliginiń unamlı 
xarakteri, oqıwshı shaxsınıń qáliplesiwi ushın eń jaqsı sharayat 
jaratatuǵın, tálim-tárbiyada zárúr bolǵan emocionallıq ortalıqtı 
támiyinlewshi, sonıń ishinde, ruwxıy psixologiyalıq tosıqlardıń 
payda bolıwın aldın alatuǵın, balalar jámáátinde socialıq-
psixologiyalıq proceslerdi durıs jolǵa salıp barıwdı támiyinleytuǵın 
hám oqıw tárbiyalıq proceste oqıtıwshınıń pedagogikalıq 
sheberliginen maqsetke muwapıq paydalanıwı ushın imkaniyatlar 
jaratatuǵın zárúr qural.
Pedagogikalıq sheberlikte pikir alısıw oqıwshılarǵa zaman 
talapları tiykarında bilim beriw wazıypaların orınlaw quralı, 
tárbiyalaw proceslerdi socialıq-pedagogikalıq tártipten támiyinlew 
sisteması sıpatında sáwlelenedi.
162

---

Aldıńǵı pedagogikalıq tájiriybelerdiń analizi hám belgili 
ilimpazlar: A. S. Makarenko, V. A. Suxomilinskiy hám basqalardıń 
pedagogikalıq sheberligin úyreniw nátiyjesinde usınday juwmaqqa 
keliw múmkin, oqıwshılar hám oqıwshı pikirlesiwdiń pedagogikalıq 
tásir quralı oǵada teńi – tayı joq, pikir alısıwda pedagogikalıq 
sheberliktiń eń zárúr tiykarǵı quralı sıpatında tereń iyelew tálim-
tárbiya procesiniń nátiyjeligIn hár tárepleme asırıwda támiyinleydi. 
A. S. Makarenko pikir alısıwdı pedagogikalıq tásir etiwdin ájayıp 
quralı sıpatında táriyiplep, insanlar arasında pikir alısıwda 
támiyinlewshi eń zárúr hám názik iskerlik ekenligin aytadı. 
Pedagogikalıq pikir alısıw-bul ápiwayı ǵana socialıq-psixologiyalıq, 
pedagogikalıq yaki kommunikativlik hádiyse emes, eń dáslep 
kásiplik ádep-ikramlıq fonemen (hádiyse). Jámiyette ádep-ikramlıq 
normalarına qatań boysınıw hám pedagogikalıq qurallardan aldınǵı 
proceslerin ámeliy turmısqa keń en jaydırıw ushın oqıwshılar menen 
óz ara birgeliktegi texnologiyalarda tolıq meńgeriw lazım. Sonday 
«texnologiyalar»dıń bar ekenligIn pedagogikalıq qásiyetler dálillep 
beredi.
Oqıtıwshınıń kommunikativlik iskerligi maqsetli iskerlikke 
qaraǵanda, kóbinese ekinshi xarakterge iye boladı, pedagogikalıq 
miynettiń ózine tánligi de usı kommunikativlik iskerlik onıń tiykarın 
qurıwshı ekenligInen ibarat.
Pedagogikalıq 
pikir 
alısıw 
oqıwshılar 
pedagogikalıq 
dóretiwshiliginiń tutqan sistemasında qanday áhmiyetke iye? 
Pedagogikalıq iskerliktiń zárúr mikroelementler standart emes 
sheshimlerden ibarat, sebebi oqıtıwshı iskerliginde pedagogikalıq 
jaǵdaylar bir qaraǵanda bir-birIne uqsas kóringeni menen, 
oqıtıwshınıń usı jaǵdaylardaǵı hár bir qıylı háreketi ulıwma siyrek 
hám biytákirar. Oqıtıwshınıń dóretiwshilik iskerligin analiz 
qılınǵanda, tolıq formaga iye bolǵan sistemalardan ibarat ekenligin 
kóremiz: 
– oqtıwshınıń klassta, oqıwshılar jámááti menen tálim-tárbiyalıq 
maqsetlerge qaratılǵan dóretiwshilik tayarlıǵı; 
– oqıwshılar menen tikkeley óz ara birgelikte tiykarında 
dúzilgen dóretiwshilik. Oqıtıwshınıń pedagogikalıq pikir alısıwı 
procesindegi dóretiwshiligi bir neshe kóriniste sáwlenedi:
– oqıtıwshınıń oqıwshılardıń tolıq biliwi procesindegi ; 
163

---

– olar menen óz ara birgeliktegi sistemadaǵı dóretiwshilik; 
– oqıwshıǵa tikkeley tásirdi shólkemlestiriwdegi dóretiwshiligi.
– óz minez-qulqın basqara alıwdaǵı (pikir alıwda ózin-ózi bilgen 
halda birgelikli túrde alıp barıw) dóretiwshilik; 
– oqıwshılar menen óz ara múnásibetlerdi shólkemlestiriw 
procesindegi dóretiwshilik.
Demek, 
oqıtıwshınıń 
pikirlesiwi 
kásiplik-dóretiwshilik 
kategoriya bolıp, pedagogikalıq iskerlikte oqıtıwshı tárepinen 
kóplegen kommunikativlik wazıypalardı sheshiw procesi hám 
unamlı nátiyjeler jıynaǵı.
Oqıtıwshı tálim-tárbiya procesinde turaqlı pedagogikalıq tásir 
ótkeriw metodları menen islesedi: mısalı, sabaq procesinde jańa 
materialdı túsindiriwde, oqıwshıǵa ayıbı ushın eskertiw beriwde. Usı 
jaǵdaylarda jas oqıtıwshı, eń dáslep, nelerge itibar beriw kerek: 
Birinshiden, jaǵday analizlenedI; ekinshiden quramalı jaǵdaydan 
shıǵıwdıń múmkin bolǵan variantları tańlanadı, úshinshiden usı 
iskerlik, ádette tez ámelge asırıladı (bunda da pedagogikalıq 
kommunikaciyanıń ózine tánligi kórinedi) hám optimal metodlar 
tańlanadı, 
tek 
sonnan 
keyin 
ǵana 
pedagogikalıq 
tásir 
shólkemlestiriledi. Biraq eń tańlanǵan tásir metodına adekvat 
bolǵan, ol arqalı pedagogikalıq tásir ámelge asırılatuǵın pikir alısıw 
sistemasın tabıwımız kerek. Bunda, yaǵnıy, belgili bir maqsetke 
qaratılǵan ulıwma pedagogikalıq wazıypanı sheshkennen soń tásir 
metodın tańlap tikkeley tásirdi shólkemlestiriw ushın tiykarǵı 
wazıypa sıpatında kommunikativ wazıypa belgileniwi kerek.
Kommunikativ wazıypa pedagogikalıq iskerlikte ayrıqsha islep 
shıǵarıwshı xarakterge iye bolıp quramalı wazıypanı atqaradı. 
Sebebi ol, pedagogikalıq wazıypadan kelip shıǵadı, sonlıqtan da 
oqıtıwshı tárepinen tańlanadı hám belgilenedi. Kommunikativlik 
wazıypa-bul kommunikaciya tiline ótkerilgen pedagogikalıq 
wazıypa. Kommunikativlik wazıypa pedagogikalıq sáwlelendirip, 
oǵan salıstırǵanda járdemshi, instrumental xarakterge iye bolǵan 
proces.
Pedagogikalıq ámeliyat nátiyjesi sonı kórsetedi, yaǵnıy 
oqıtıwshı oqıwshılar menen óz-ara birge islesiwdiń ózine tán durıs 
metodın tańlap hám jaǵdayda durıs bahalaǵan jaǵdayda da kóbinese 
oz pedagogikalıq tásirin kommunikativlik tárepten támiyinley 
164

---

almaydı, yaǵnıy kommunikaciyanı óz ara pikir alısıwda ámeliy 
tárepten engize almaydı. Pedagogikalıq tásirdiń oqıtıwshı tárepinen 
tańlanıp qollanılatuǵın metodları tikkeley pikir alısıw arqalı ámelge 
asırıladı. Solay eken, bul procesti joqarı sheberlik penen, sanalı túrde 
shólkemlestiriw pedagogikalıq iskerlikte júz beriwi múmkin bolǵan 
hár qanday jaǵday da bul proceske tayar turıw zárúr. Bul ushın hár 
bir oqıtıwshı óz betinshe, óz pedagogikalıq tájiriybelerine hám 
iskerligine tiykarlanıp, oqıwshılarǵa pedagogikalıq tásir etiwdin 
tómendegi logikalıq obrazı kestesin dúzedi, ózi ushın kerekli bolǵan, 
tálim-tárbiyalıq áhmiyetke iye bolǵan maǵlıwmatlardı óz betInshe, 
erkin túrde jıynap, jazıp barıwı hám kásiplik kónlikpe hám bilimlerin 
arttırıp barıwı lazım.
Hár qanday jámiyette bárkamal áwladtı tárbiyalaw, kámalǵa 
keltiriw hám onı belgili bir kásipke baǵdarlaw awır hám mashaqatlı 
miynet esesine ámelge asırıladı. Bul mashaqatlı miynet úziliksiz 
tálim hám tárbiyalıq iskerliktIń jemisi Jaslardı oqıtıw, tárbiyalaw, 
zamanagóy bilimlerge iye bolǵan joqarı tájiriybeli kadrlardı 
tayarlawda, ásirese oqıtıwshınıń tárbiyashı sıpatındaǵı ornı teńsiz. 
MámlekettIń keleshegi, ǵárezsiz Ózbekstannıń baxtı tálim barısında 
alıp barılıp atırǵan jańalıqlardıń jetiskenligin kóp tárepten tárbiyashı 
– oqıtıwshıǵa, onıń bilimine tayarlanǵanlıǵına, pidayılılıǵına, jas 
áwladqa tálim beriw hám bárkamal insan dárejesinde tárbiyalap 
kamalǵa jetkeriwge bolǵan háreketine baylanıslı.
Málim bolǵanınday, tálim oraylarında tárbiyalıq qubılıs 
tuwrıdan tuwrı oqıtıwshı tárepinen shólkemlestiriledi hám alıp 
barıladı. Jańasha socialıq sharayatta tálim-tárbiyadan kózde tutılıp 
atırǵan maqsetlerge erisiw oqıwshılardıń sabaq hám sabaqtan tısqarı 
shólkemlestiriw, olardı bilimli ádepli, isenimli, iymanlı, 
watansúygish, miynetsúygish, bárkamal insan qılıp ósiriwi hám 
kásipke baǵdarlaw oqıtıwshılar moynına júkletilgen.
Kópshilik jas oqıtıwshılarda tálim beriw sheberligine qaraǵanda 
tárbiyashılıq sheberligin iyelew barısı qıyın keshedi. Álbette, bunıń 
obektiv 
sebepleri 
bar. 
Tárbiya túsinigii insannıń aqılıy 
imkaniyatların rawajlandırıwina minez-qulqı pák, estetikalıq 
talǵamlı, miynetsúygish qılıp tárbiyalaw faktorı bolıp, tálim beriw 
kónlikpelerin iyelewge qaraǵanda keń mánidegi túsinik bolǵanlıǵı 
ushın hár dayımǵı qıyınshılıqlarǵa hám kútilmegen nárselerge bay.
165

---