Ministrligi

Tárbiya – oqıtıwshı hám oqıwshı (tárbiyashı hám 
tárbiyalanıwshı)lar ortasindaǵı shólkemlestiriliwshi pedagogikalıq 
iskerlik bolıp, tárbiyalanıwshı belgili bir maqsetke muwapıq 
jetilistiriw ushin shaxsqa úziliksiz hám sistemalı tásir etiw, 
jámiyettiń social-tariyxiy tájiriybelerine súyenip, shaxstı hár 
tárepleme jetilistiriw, onıń minez -qulqı hám dúnyaqarasin, socialıq 
sanasın júzege keltiriwdi xalıqtıń bay ideyalarina baǵdarlanǵan 
qızǵin iskerlik qubılısı esaplanadı.
Tárbiya tiykarında tárbiyalanıwshınıń sanası qáliplesedi, 
mánawiy baylıǵı hám sezIm-tuyǵıları rawajlanadı, ózinde socialıq 
turmısta óz ornın tabıw ushın zárúr bolǵan adamlar menen óz-ara 
múnásibetin durıs shólkemlestiriwge xızmet etetuǵin ádep-ikramlıq 
ádetler payda boladı.
Tárbiya barısında jámiyettiń shaxsqa qarata tárbiyalıq talaplarǵa 
muwapıq keliwshi mánawiy tárbiyalıq kónlikpe hám ádetlerin payda 
qılıw lazım. Buǵan erisiw ushın oqıwshınıń sanası sezimi hám 
kúshine oqıtıwshı tárepinen pedagogikalıq sheberlik nızamlıqları 
tiykarında tásir etip barıladı. Eger, olardıń birewi de itibardan shette 
qalsa maqsetke erisiwi qıyınlasadı. Tárbiyanıń áhmiyetii hám 
mazmunın mámlekettiń social-siyasıy maqsetlerin túsindiredi, 
jámiyettiń puqaraları aldına qoyatuǵin talaplarınan kelip shıǵıp 
tiykarlanadı. Sebebi, hár bir xalıqtıń rawajlanıwı mámleketlerdiń 
qúdiretli bolıwı áwladlar tárbiyasina kóp tárepleme baylanıslıǵı 
erteden óz dálilin tapqan.
Hár qanday socialıq jámiyette jas áwlad tárbiyası anıq maqset 
tiykarında shólkemlestiriledi. Tárbiyanıń maqsetI socIal jámiyettiń 
rawajlanıwı onıń jónelisi, socialıq múnásibetler mazmunınan kelip 
shıǵıp belgilenedi. Búgingi kúnde Ózbekstan Respublikasinda 
shólkemlestilip atırǵan tárbiyanıń tiykarǵı maqseti bárkamal áwladtı 
tárbiyalap kamalǵa jetkiziwden ibarat. Sebebi «Salamat áwladtı 
tárbiyalaw ullı mámleket tiregin (poydevorin) párawan (azat hám 
abat) turmıs tiykarın qurıw degeni». Tárbiya haqqinda ataqlı ózbek 
jazıwshısı Abdulla Avloniydiń “Al-hasip, tárbiya bizlar uchun yo 
hayot, yo mamot, yo najot – yo falokat, yo saodat – yo razolat 
masalasi” –dep aytqan pikirleri bárshe millet wákilleriniń 
tárbiyasina say keliw mánawiy haqıyqat. Usı pikirlerden ańlanıladı, 
166

---

shaxs tárbiyası jeke is emes, bálkim socialıq, milliy hám 
mámleketlik is.
Óziniń kásiplik sheberligin endi ǵana baslaǵan jas 
oqıtıwshılarda 
tárbiyashılıq 
sheberliginiń 
kónlikpe 
hám 
jetiskenliklerin iyelew keń qáliplesedi. Buǵan tiykarınan, jas 
oqıtıwshılarda kásiplik sıpatlar sistemasın iyelew háreketi menen 
baylanıslı subektiv sebepler bir boladı. Bul neni názerde tutadı? 
Baslawısh oqıtıwshılardıń quramalı sharayatlarda oqıwshılar 
arasinda ózin tuta biliwi, hár qıylı tárbiyalıq usıllardan paydalanıp, 
gózlegen maqsetine erisiwi tárbiyashılıq sheberligi menen baylanıslı. 
Pedagogikalıq iskerligin endi ǵana baslaǵan tárbiyashı-oqıtıwshılar 
jazalaw usılların kóbirek iyelewge háreket qıladı. Olar aldında tap 
tárbiyalıq maqsetlerge erisiwden faktor sıpatinda «qanday jazalaw 
kerek?» mashqalası bárshe tárbiyashılıq máselelerdi sheshiwshi 
qural sıpatında payda boladı.
Oqıtıwshı tárbiyashılıq iskerliginIń mazmunında, aldina 
qoyılǵan maqset hám wazıypalarǵa muwapıq oqıwshılar tárepinen 
ózlestiriliwi lazım bolǵan bilim, kónlikpe hám tájiriybeler, shaxs 
minez-qulqı hám sıpatlarınıń áhmiyeti kórinedi. Oqıtıwshı tárbiya 
mazmunın shaxstıń qáliplesiwine qoyılıwshı socialıq talaplar 
áhmiyetinen kelip shıǵıp social-ekonomikalıq qáliplesiw adamshılıq 
múnásibetleri áhmiyeti hám dárejesi, sonday-aq, jámiyet 
ideologiyası ideyaları tiykarında belgileydi. Usı menen birge, 
quramlıq iskerlik áweli oqıtıw pedagogikalıq sheberligi joqarı 
shólkemleskenlik iskerligine de baylanıslı.
1. Oqıtıwshılardıń tárbiyashılıq sheberligi-oqıwshılar dúnyasina 
kirip barıwda olardıń mehrine sazawar bolıwında tálim oraylarindaǵı 
pedagogikalıq iskerlikti tuwrı hám belgili bir maqsetke baǵdarlay 
alıwinda sáwlelenedi.
2. Oqıtıwshınıń tárbiyashılıq sheberligi-bul mektep oqıwshısın 
hár tárepleme rawajlandırıwshı pedagogikalıq jaǵdaylardı tuwrı 
shólkemlestire alıw tájiriybesi 
3. Oqıtıwshınıń tárbiyashılıq sheberligi-bul oqıtıwshılardıń jaqsı 
tárepke ózgertiwi emes, bálki oqıwshılar jámáátiń hám ayırım 
shaxsqa tárbiyalıq tásir etiw, jámáátte tárbiyalıq ortalıqtı bir tegis 
shólkemlestiriw.
167

---

4. Oqıtıwshınıń tárbiyashılıq sheberligi-bul tek kásiplik 
bilimlerdi tolıq iyelew emes, bálki tárbiya nızamlıqların hám de 
oqıwshılar jámááti turmısin shólkemlestiriw nızamlıqlarınan kelip 
shıǵatuǵın usıl hám metodlardıń ámeliyatqa usınılıwı.
5. Bilim hám oǵan tiykarlanǵan kónlikpe hám tájiriybeler-
oqıtıwshı tárbiyashılıq sheberligi áhmiyetiniń tiykarı esaplanadı. 
Oqıtıwshıdan tárbiyashı sıpatinda intellektual qábiletler sistemasına 
iye bolıw talap etiledi. Ol tárbiyashı sıpatinda ózinde usı qábiletlerdi 
jıllar dawaminda qáliplestirip barıwı zárúr.
Pedagogikada oqıtıwshınıń tárbiyashılıq sheberligi hárdayım 
ózgerip turatuǵin jámiyet talaplarınan kelip shıǵıp, tolıqtırıp 
barılatuǵın bir pútin sistemaǵa iye. Onıń bir-biri menen baylanıslı 
tómendegi quram bólekleri oqıtıw tárbiyalıq iskerliginde áhmiyetli 
jónelisler bolıp hár dayım mazmunı bayıtılıp barıladı.
Tárbiyada maqsettiń anıqlıǵı. Ózbekstan Respublikasinıń social 
siyasiy ǵárezsizliginiń dáslepki jıllarinda-aq mámleketimizde 
ámelge asırıwı kózde tutılıp atırǵan tárbiyalıq maqset anıq belgilep 
alınǵan hám oqıtıwshı moynına úlken wazıypa júklenilgen. 
Ózbekstan Respublikasinıń «Bilimlendiriw haqqında»ǵı Nızam hám 
de «Kadrlar tayarlaw milliy dástúri» ideyalarina qarata tárbiyashılar 
hám oqıtıwshılar moynına jámiyetimiz tárepinen qoyılatuǵın talaplar 
erkin dóretiw mánawiy erkin pikir iyesi bolǵan kámil insan hám 
tájiriybeli qánigeni tárbiyalap kamalǵa keltiriwden ibarat. Usı 
maqsetke erisiwdegi tiykarǵı wazıypa – bul shaxstıń ulıwma 
mádeniyat elementlerin yaǵnıy aqılıy tárbiyalıq, fizikalıq estetikalıq, 
ekonomikalıq, ekologiyalıq, huqıqıy hám de miynet mádeniyatin 
tárbiyalawdan ibarat.
Texnologiyalıq sistema – yaki tárbiya texnologiyası bul 
pedagogikalıq metod, usıl hám qurallardı rejeli hám kútilgen 
nátiyjelerge erisiwge imkan beretuǵın, shaxsqa yaki jámáátke anıq 
tásir kórsetetuǵın táreplerin tańlaw sisteması. Bul tárbiyashı-
oqıtıwshınıń oqıwshılar ámeliy iskerligin tuwrı shólkemlestire alıwı 
hám tájiriybelerine iye bolıwı. Texnologiyalıq proces nátiyjelerinen 
tiykarǵı maqset, tárbiyashı dóretiw mánawiylik izleniwler sebepli, 
oqıwshılar belsendiligin támiyinleydi. Tárbiyashı oqıtıwshınıń 
oqıwshılar óz-ózin basqarıw shólkemleri menen birge islesiwi 
nátiyjesinde quramalı máselelerdi sheshiw ushın waqıt ajıratadı. 
168

---

Texnologiyalıq sistemada tárbiyalıq áhmiyetke iye jıynalıslardı jaqsı 
shólkemlestiriw oqıtıwshınıń pedagogikalıq sheberlikke baylanıslı 
birigiw menen ótkizilgen jıynalıslar oqıwshılardıń aqılıy rawajlanıwı 
bilim-oyı, kásip tańlawǵa bolǵan qızıǵıwın erkin pikirlewin óz pikir 
talqılawlarin asıqpastan tuwrı kórinis túsinik penen bayan etiw 
túsiniklerin qáliplestiredi.
Tárbiyashı oqıtıwshınıń sheberligi menen hár bir oqıwshıǵa 
ayrıqsha baha beriw imkaniyatların tabıw, oqıwshı qábiletinde 
kórInetuǵin hallarda onıń belsendilikligin asırıwǵa qaratıladı. 
Tárbiyashı oqıtıwshı tárepinen shólkemlestiriletuǵin tárbiyalıq 
sabaqlarǵa qoyılatuǵın tiykarǵı talaplar:tárbiyalıq ilajlar hám