Oqiw qollanba

5-tema: Shash hám saqal boyawlarınıń qásiyetleri 
Eger shash boyawdan aldın oǵan kúshli tásir etetuǵın boyawlar isletilingen bolsa, olardı 
reńsizlentiriw qıyın boladı jáne bul process penenshashqa unamsız tásir kórsetedi. 
Eger shash endigina boyalǵan bolıp, reńler shash tiykarına jaylasıp alıwǵa ulgirmegen 
bolsa reńsizlentiriw talay ańsat boladı. Jasalma boyawlar menen boyalǵan shashlardan kóre, 
tábiy reńdegi shashlardı boyaw talay ańsat. Boyalǵan shashlardı reńsizlantirishda ıqtıyatlı 
bolmasa, shashtıń ulıwma kórinisin buzıwshi hár túrlı reńdegi daqlar payda bolıp qalıwı múmkin. 
Ásirese, qara shashlardı reńsizlentiriw qıyın boladı. Olarǵa berilgen reń bir tegisde shıqpaydı. 
Boyalǵan shashlarǵa ırǵaqında ash reń beriw ushın anıq múddetke ámel qılıw kerek. 
Sebebi shashqa ekinshi márte tek 5-7 kúnden keyin ash tús penenberiw múmkin. Bul waqıt 
ishinde shash vodorod qıshqılanıw tásirinde qurib ketiwden asıraytuǵın may qatlamı menen tolıq 
oraladı. Shashtı tezirek reńsizlentiriw ushın 8-9 protsentli vodorod qıshqılanıwdan paydalanıladı. 
Sonı esten shıǵarmaw kerek, shash daǵı barlıq túrdegi boyawlardı ketkazishning hámme 
usılı shashqa zıyan jetkeredi. Sol sebepli mort bolıp qalǵan shashlarǵa waqıt-waqıtı menen 
olardıń jaǵdayı hám tiykarın jaqsılaytuǵın qurallar surtib turıw kerek. 
6-MODUL. XIMIYALÍQ USÍLLAR MENEN SHASH TÚRMEKLEW HÁM 
SHASHLAR KÚTIMI 
1-tema: Ximiyalıq usıllar menen shashtı túrmeklew hám shashlar kútimi 
Bul usılda shash joqarı temperatura tásirinde túrmeklanadi. Shash qamtımı qorshap qoyılatuǵın 
naycha spiral járdeminde qızdırılıp, oǵan shash túrmeklanadi. Bul usılda da puw menen 
túrmeklashda qollanılatuǵın úskeneler isletiledi, biraq rezina naychalar bolmaydı. Elektr menen 
túrmeklashning taǵı bir usılı bar. Bul usılda shash órimi oralǵan metall naychalar ishkerisidan 
emes, bálki naychaga oralǵan órimdiń ústinen qızdırılǵan arnawlı metall úskene menen eki 
tárepinen qısıw arqalı túrmeklanadi. 

---

35 
Utyug dep atalǵan lapkalar járdeminde shash túrmeklash da waqıtında keń tarqalǵan. Tek 
olardıń kólemi úlkenlew bolǵan. Sebebi bunday lapkalar arnawlı elektr ısıtǵıshda qızdırıp 
alınǵannan keyin, naychaga qorshap qoyılǵan shash oramınıń eki tárepinen siqib túrmeklangan. 
Qosımsha metall plastinkalar jıynap alǵan ıssılıq temperaturası shashtı túrmeklash ushın 
jetkilikli. 
Utyug járdeminde shash túrmeklashga mólsherlengen arnawlı elektr dáske de bar. Onıń 
kólemi kishilew jomadon formasında bolıp, ishine ortası tesik metall naychalar ornatılǵan bolıp. 
Sol naychalar ústine qo'lchalarni eslatuvchi metall utyugchalar kiygizilib, elektr dáske qosıladı. 
Usta dáskege ornatılǵan temperatura ólshewshine qaray túrmeklashga házirlenedi. Temir 
naychalar hám utyugchalar jetkiliklishe qızigach, arnawlı qolǵap járdeminde shaqqanlıq menen 
qorshap qoyılǵan shash qamtımı ústine kiygiziladi. Utyugchalar sovigach, túrmeklash da 
juwmaqlanıp, shash oramları yechiladi. Bunda da utyugchalarni qızdırıw temperaturası shashtıń 
ózgesheligi hám sapasına qaray belgilenedi.