O‘zbekiston respublikasi oliy va o‘rta maxsus ta’lim vazirligi ajiniyaz nomidagi nukus davlat pedagogika instituti

Atlıqtıń leksika-grammatikalıq túrleri. Atlıqlar leksika-grammatikalıq ózgesheliklerine qaray:
1.Menshikli hám ǵalabalıq;
2.Anıq hám abstrakt;
3.Dara hám jámlewshi;
4.Betlik hám betlik emes atlıqlar bolıp bólinedi
1. Menshikli hám ǵalabalıq atlıqlar. Predmetlerdiń atın bildiretugın
atlıqlar jeke hám uluwmalıq máni bildiriw ózgesheliklerine qaray menshikli hám
ǵalabalıq atlıqlar bolıp bólinedi. atlıqlar birgelkiili predmet, qubılıs hám hádiyselerdiń atın bildiretuǵın sózlerden jeke ajıratıp atalǵan atamalardıń atın ańlatadı. G'alabalıq atlıqlar birgelkili predmetlerdiń, qubılıs-hádiyselerdin atların uluwmalastırıp kórsetedi. Olar semantikalıq jaqtan uluwmalıq mánidegi adamǵa, predmetlerge, qubılıs-hádiyselerge, tábiyatqa baylanıslı atamalardıń ǵalabalıq atın bildiredi.
2. Anıq hám abstrakt atlıqlar. Atlıqlar anıq hám anıq emes predmetlerdi ańlatıw mánisine qaray anıq hám abstrakt atlıqlar bolıp ta bólinedi. Anıq atlıqlar obyektiv dúnyadaǵı anıq predmetlerdiń, adam hám janlı predmetlerdiń, sonday-aq kóz benen kórip sanawǵa bolatuǵın qubılıs - hádiyselerdiń atın bildiredi. Abstrakt atlıqlar hár qıylı anıq emes predmetlik mánidegi atlıqlarlıń atın bildiredi.
3. Dara hám jámlewshi atlıqlar. Atlıqlardıń bul túri jeke hám uluwmalıq jámlesiwshilik máni bildiriwine qaray dara hám jámlewshi atlıqlar bolıp bólinedi. Birgelkili predmetlerdiń biriniń atamasınıń dara túrde atap kórsetilgen túrine dara atlıq delinedi. Jámlewshi atlıqlar birgelkili predmetlerdiń atınıń jámleniw jıyıntıqlarınıń uluwmalıq atın bildiredi.
4. Betlik hám betlik emes atlıqlar. Atlıqlar kim? hám ne? Sorawlarına juwap beriwine qaray betlik hám betlik emes atlıqlar bolıp ekige bólinedi. Adam mánisindegi kim? sorawına juwap beretuǵın atlıqlarǵa betlik atlıqlar delinedi. Betlik atlıqlar birlik hám kóplik sanlarda betlenedi. Atlıqtıń morfologiyalıq kategoriyaları
1. Atlıqtıń san kategoriyası. Atlıq sózler óziniń semantikası hám forması
jaǵınan birlik, kóplik mánilerdi ańlatadı. San kategoriyasına qatnaslı atlıqlarda eki
forması bar: -lar/-ler affiksi - kóplik forması hám oǵan qarama- qarsı qoyılatuǵın nol kórsetkishli, yaǵnıy affikssiz qollanılıwı onıń birlik forması.