Tema: Huqıqıy sana hám mádeniyatti qáliplestiriwde huqiqiy tárbiyaniń ornı Kirisiw Temanıń aktuallıǵı

I BAP. HUQUQIY SANA SEZIM HÁM HUQUQIY MÁDENIYAT

2. 
   Huquqıy sana hám huqıqıy mádeniyattıń ajıralmas baylanıslılıǵı
   

Huqıqıy ań hám huqıqıy mádeniyat túsinikleri, joqarıda aytıp ótkenimizdey, óz-ara tıǵız baylanıslı túsinikler bolıp tabıladı.

Huqıqıy sana degende, adamlardıń huqıq haqqında túsinik hám bilimlerdi ıyelewi, sonıń menen birge, huqıq boyınsha qıyallardıń insan sanasında sawleleniwi túsiniledi.
Huqıqıy mámleket-jámiettiiń erk-ıqrarın ańlatpa etiwshi jáne onı sáwlelendiriwshi, nızamnıń ústinligine tiykarlanǵan ulıwma shólkem bolıp tabıladı. Huqıqıy mámleket-huqıqtıń húkimranlıǵı hám ústinligi, húkimet wákillikleriniń bóliniwi, suddıń ǵárezsizligi támiyinlenetuǵın, huqıqtı qáwipsiz etiwshi shólkemleri jumısı nátiyjeli bolǵan, haqıyqıy xalıq hákimiyat, joqarı dárejedegi siyasiy-huqıqıy mádeniyatqa erisken demokratiyalıq mámleket.
Huqıqıy mámleket mámlekettiń rawajlanǵanlıq dárejesin belgilep beredi jáne onıń tómendegi belgileri ámelde:
birinshisi, puqaralardıń huqıq hám erkinlikleriniń huqıqıy hám hár tárepleme kepillikleniwi;
ekinshisi, huqıq hám nızamnıń ústinligi;
úshinshisi, nızamlardıń tuwrı ámel etiwi;
tórtinshisi, puqaralardıń mámleket aldındaǵı juwapkerligi hám kerisinshe, mámlekettiń puqaralar aldındaǵı juwapkerligi; húkimetlerdiń bólistiriliw Principiniń ámeliyatqa qollanıw etiliwi;
besinshisi, jámiyet tárepinen qollap -quwatlanatuǵın, demokratiya, nızamlılıq hám konstituciyalıq rejimleriniń bar ekenligi.
Huqıqıy ań, huqıqıy mádeniyat haqqında gáp ketkende kóbisimizde tek nızamlardı biliw yamasa olardan xabarsızlıq dárejesi túsiniledi. Tiykarınan bul júdá keń túsinik bolıp, joqarıda sanap ótkenimiz mámleket hám jámiettiiń rawajlanǵanlıǵın belgileytuǵın ush zárúrli sebepti óz ishine aladı. Huqıqıy mádeniyatı joqarı insan nızamlarǵa tıńlaǵısh boladı, bárháma oǵan boysunadı hám nızamlarǵa húrmet penen qaraydı. Bunday insanlar nızamlarda belgilengen qaǵıydalarǵa qarsı minez-qulıq kórsetpeydi, kerisinshe basqalardı da soǵan shaqıradı. Sociallıq-siyasiy aktiv puqara jámiyette júz berip atırǵan waqıya - hádiyselerge sanalı munasábette bolıp, reformalarǵa tiyisliligin sezib, mámleket hám jámiyet aldındaǵı juwapkerligin sezim etip jasaydı. Eń áhmiyetlisi, ol mámleket rawajlanıwına ámeliy úles qosıwǵa háreket etedi. Jámiyette huqıqıy mádeniyat qálipleskenligi jaslardıń mámleket sociallıq-siyasiy turmısındaǵı ornı, maqsetlerdi basqarıwdaǵı qatnasıwı hám juwapkerligi, jańalıqlarǵa tiyislilik seziminiń ózgeriwi jámiyet, huqıqıy mámleket gúlleniwi ushın qararlar qabıllaw processinde olardıń aktivlik dárejesin belgileydi. Jámiyette huqıqıy sananı rawajlandırıwda, huqıqıy normalardı qabıllawda huqıqıy ideologiya tiykarǵı sheshiwshi rol oynaydı, sebebi huqıqıy ideologiya jámiyettegi huqıqıy ustqartpanıń bar ekenligin, talapǵa juwap beriwin, huqıqıy normalardıń kisiler ortasındaǵı túrli social munasábetlerdi tártipke salıp bekkemlewge hám rawajlandırıwǵa úlken járdem beredi. Joqarı huqıqıy mádeniyat demokratiyalıq jámiyet tiykarı hám de huqıqıy sistema jetikliginiń ańlatpası bolıp tabıladı. Ol jámiyettegi hár qıylı turmıslıq processlerge aktiv tásir kórsetiwshi.
Huqıqıy mádeniyat degende, jámiettiiń nızamshılıq dárejesi, ámeldegi nızamlardan xalıqtıń xabarlılıq dárejesi, xalıqtıń huqıq normalariga ámel qılıwı hám olardı atqarmaǵan shaxslarǵa salıstırǵanda múrasasıa bolıwı túsiniledi.
Huqıqıy mádeniyat - bul huqıqıy sawatlılıq bolıp tabıladı. Huqıqıy mádeniyattı kóteriw huqıqıy mámlekettiń zárúrli belgisi esaplanadı. Basqasha aytqanda, huqıqıy mádeniyatsız huqıqıy mámleket bolmaydı.
Sol sebepli adamlarda Konstitutsiyaǵa, nızamlarǵa hám normativlik-huqıqıy hújjetlerge salıstırǵanda tereń húrmet sezimin tárbiyalaw úlken áhmiyetke iye. Eń áhmiyetlisi, turmısımızdıń, jámiyetimizdiń tiykarǵı principlerin hám mámleketimizdiń sociallıq-siyasiy, huqıqıy, ekonomikalıq dúzilisin, ulıwma insanıylıq qádiriyatlarǵa tiykarlanǵan, erkin demokratiyalıq keleshegimizdi anıq belgilep bergen Konstituciyamız huqıqıy mámleket tiykarın qurıp berdi.
Áyne waqıtta huqıqıy mádeniyat dárejesi qabıl etilgen nızamlar sanı menen emes, bálki olardıń barlıq dárejelerde atqarılıwı menen belgileniwin názerde tutıp, nızamlarimizdı tabıs penen turmısqa qollanılıwı, normativlik-huqıqıy hújjetler atqarılıwınıń monıtoringin kúsheytiwge ústin turatuǵın áhmiyet berilip atır.
Huqıqıy ideologiya - hár túrlı huqıqıy hádiyseler haqqındaǵı kózqaras, túsinik, ideya hám qaraslardıń ilimiy ulıwmalastırılǵan sistemasınan ibarat.
Huqıqıy mádeniyat bolmasa, huqıqıy ań da bolmaydı. Huqıqıy ań degeni bul - nızamlardı tek biliwǵana emes, bálki olardı izbe-iz jırlaw bolıp tabıladı. Birinshi Prezidentimiz uqtırǵanı sıyaqlı, “Nızamlar sózsiz orınlanǵanda ǵana biz huqıqıy mámleket qurıwımız múmkin”.
Sol mániste, “huqıqıy sana” túsinigi “huqıqıy sawatlılıq” túsiniginen keńlew bolıp tabıladı. Huqıqıy ań nızamlardıń atqarılıwın da óz ishine aladı. Demokratiyalıq jámiyette nızamlardıń atqarılıwı menen birge, nızamlarǵa húrmet kórsetiliwin de támiyinlew talap etiledi.
Haqıyqattan da, ǵárezsizlik jıllarında biz shaxs hám shańaraqtıń huqıq hám máplerin qorǵaw, xalıqtıń huqıqıy mádeniyatı hám sanasına asırıw wazıypasın ózimiz ushın maqset etip qoyıw menen birge, bul máseleni shın mánistegi demokratiyalıq huqıqıy mámleket hám puqaralıq jámiyeti qurıwdıń zárúrli shárti retinde belgilep aldıq. Huqıqıy ań bolmasa, demokratiya bolmaydı. Huqıqıy sananıń ósiwi
- bul huqıqıy mádeniyat ósiwi, nızamlardı jırlaw hám húrmet qılıw dárejesiniń asıwı, bolıp esaplanadı.
Jaslardı huqıqıy miyraslarımız ǵáziynesindegi dóretpeler menen tanıstırıw, hesh gúmansız, jetkinshekti ózligin tanıwına, watanǵa muhabbat, úlkenlerge húrmet-itibar ruwxında jetilisiwine xızmet etedi. Sol sebepli ullı alımlarımızdıń “Hidoya”, “Sunani Termiziy”, “Siyosatnoma”, “Usulul fiqh” sıyaqlı huqıqıy dóretpelerin baspa etiw, olardıń mazmun-mánisin ǵalaba xabar qurallarında úzliksiz názerde uslaw aktual wazıypalardan bolıp tabıladı.
Qısqasha aytqanda, ǵalaba xabar quralları xalıqtıń ayırım jaǵdaylarda elede saqlanıp kiyatırǵan eskishe psixologiyasın biratala ózgertirip, adamlarda jańa huqıqıy sananı qáliplestiriwge xizmet etiwi zárúr. Ásirese hár bir jerlesimiz insannıń huqıq hám erkinlikleri áyne waqtıniń ózinde minnet, minnetleme hám juwapkershilik ekenin tereń sezinetuǵın bolsın.
Álbette, huqıqıy ań huqıqıy bilimlersiz formalanbaydı hám rawajlanbaydı. Hár bir kisige sonı túsindiriw kerek, demokratiya tárepke jol - bul tek nızamlardıń sanı menen emes, bálki olardıń kisi sanasına qanshelli sińiwi menen belgilenedi.
Huqıqıy ań úsh kriteryada jatadı, bular - shaxs, jámiyet, mámleket. Hár qanday jámiettiń belgileri jámiyet hám mámleket, shaxs hám jámiyet ortasındaǵı óz-ara munasábetler menen anıqlanıwı kerek. Mámleket sheńberinde nızamlardı orınlaw shárt, jámiyette bolsa etikalıq, ruwxıy qádiriyatlarǵa ámel qılıw kerek. Insan jámiettiiń aǵzası retinde ruwxıy-etikalıq qádiriyatlardı esapqa alıwı shárt. Shaxstıń jámiyettegi ornı onıń ruwxıy qádiriyatlarǵa, etikalıq normalarga húrmeti menen ólshenedi.
Huqıqıy mádeniyat hám ruwxıy qádiriyatlar, etika-ádep haqqında gáp barǵanda, eń dáslep, sulıw mákanımız adamları kóńilinde ústin turatuǵın bolǵan ádalat, haqıyqat, iyman, haq nıyetlilik, bawırmallıq, mártlik, saqıylıq sıyaqlı ullı páziyletler Konstituciyamızdan múnásip orın alǵanın bólek tán alıw kerek. Sonlıqtan, tiykarǵı nızamımız xalqımızdıń erk-ıqrarın, ruwxıylıǵın, social sana-sezimine jáne mádeniyatın ózinde ayqın sáwlelendiredi. Sonlıqtan, insan óz huqıqın ańlap jeter eken, ol jaǵdayda huqıq penen birge, minnet hám juwapkershilik bar ekenin de umıtpawı kerek. Eger jámiyette hámmemiz tek huqıqımızdı talap etetuǵın bolsaq, watan qorǵawı, jurt paraxatshiliqti, tınıshlıq-arqayınshılıqtı támiyinlew, miynetke munasábet, átirapdaǵı waqıyalarǵa tiyislilik, hújdan amri degen túsiniklerdiń ámeliy ańlatpası qanday boladı, degen logikalıq soraw tuwılıwı tábiy.
Joqarıdaǵı oy-órislerdi ulıwmalastırıp aytqanda, huqıqıy mádeniyat - bul nızamshılıq bergen múmkinshiliklerden, Konstitutsiyada mórlengen hám nızamlarımızda óz ańlatpasın tapqan, biz derlik hár kúni tákirarlap aytatuǵın másele, yaǵnıy, bizge berilgen sonsha huqıqlardan múmkinshiligi barınsha kóp paydalanıw dárejesi bolıp tabıladı.