Ӛзбекстан республикасы жоқары ҩӘм орта арнаўлы билимлендириў министрлиги әжинияз атындағы нӛкис

Adabiyotlar 
1. O‘zbekiston Respublikasini yanada rivojlantirish bo‘yicha Harakatlar strategiyasi 
to‘g‘risida. O‘zbekiston Respublikasi Prezidentining PF-4947-son farmoni. 2017 yil 7 fevral.
2. Азарова Е.А. Проблема гендерных стереотипов в моральном сознании: Avtoref. 
dis... kand. filos. nauk. SPb. : 2000 — 18s, 
3. АбубикироваН.И. Что такое гендер ИИ ОНС: Общественные науки и 
современность. - 1996. №6. - S. 123-125.
4. Джуринский A. Н. История педагогики древнего и среднего мира. [Учебное 
пособие для высшей школы]. М. : Совершенство, 1999. -207s.
5. Холматова З.Т Восточный менталитет: права женщин и гендерное равенство 
при воспитании учащихся. (Monografiya) LAP LAMBERT Academic Publishing is 
trademark of International Book Market Service Ltd., member of Omni Scriptum Publishing 
Group 17 ISBN 978-620-2-51702-7. 
JASLARDÍ WATAN SÚYIWSHILIK RUWXÍNDA TÁRBIYALAWDA MILLIY 
HÁM MÁNAWIY TÁRBIYANÍŃ ORNÍ 
F.O.Nazarbaev – NMPI, Baslawısh tálim fakulteti
Jaslar menen islesiw boyınsha dekan orınbasarı 
 
Mámleketimizde eń áhmiyetli wazıypalardıń biri jámiyet aǵzaların, sonıń ishinde eń aldı 
menen er jetip ósip kiyatırǵan jas áwladtı kamalǵa keltiriw, olardıń júreginde milliy ideyanı, óz 
watanına sadıqlıq tuyǵıların oyatıw, ózligin ańlaw, milliy hám ulıwma civilizaciyalıq 
qádiriyatlar ruwxında tárbiyalawdan ibarat. Insan sanasın, dúnyaǵa kóz qarasın ózgertpey turıp, 
jámiyette júrgizilip atırǵan reformalardan gózlengen maqsetke erisiw qıyın boladı. Sonlıqtan da 
elimizde keleshegimiz bolǵan jas áwladqa milliy ideya tiykarında milliy, ruwxıy tárbiya beriw 
hám olardı watansúyiwshilik ruwxında tárbiyalaw ayrıqsha áhmiyetke iye. 
Mánawiy jetik insan millet, xalıq, watan ushın janın pidá etetuǵın, milliy sana-sezimi 
rawajlanǵan shaxs bolıp tabıladı. Milliy sana – bul milliy máplerdi ózinde sáwlelendirgen 
ruwxıylıq boladı. Milliy sananıń qáliplesiwi ádewir quramalı process bolıp, ol milliy mádeniyat 
tiykarında rawajlanıwı múmkin. Milliy mádeniyat qanshelli jetilisken bolsa, milliy sananıń 
qáliplesiwi ushın imkaniyatlar sol dárejede keń boladı. 
Tárbiya kórgen adamlar ulıwma insanıylıq qádiriyatlardı qanshama ózlestirgen bolsa da, 
bári bir olar barlıq waqıtta belgili bir millettiń wákili bolıp qala beredi. Milletler qanshama 
jaqınlasıp ketken menen olardıń wákilleri óziniń mánawiy kórinisi jaǵınan tolıq iykemlesip 
ketpeydi. Qaysı zamanda da millet bar bolsa, onıń mánawiy kamalatı menen baylanıslı bolǵan 
tárbiyanıń ózine tán milliy usılları, mazmunı hám baǵdarı da jetilisip bara beredi. 
Mánawiyat - bul adamzattıń bilimi, tájiriybesi, miynet etiw uqıplılıǵı, ádep-ikramı, 
iymanı, isenimi, ideologiyalıq kóz-qaraslarınıń bir pútin sisteması bolıp tabıladı. Ózbekstan 
Respublikasınıń birinshi Prezidenti I.A.Karimov óz shıǵarmalarında mánawiyat, tárbiya 
máselelerine úlken dıqqat awdaradı. Onı biz «...Hár qanday mámleket, hár qanday millet jer astı 
hám jer ústi baylıqları menen, áskeriy qúdireti hám islep shıǵarıwdaǵı is-háreketi menen, 
birinshi náwbette bálkim óziniń joqarı mádeniyatı hám mánawiyatı menen kúshlidur» [1] degen 
pikirinen anıq uǵıp alıwımızǵa boladı. 
Jaslardı watansúyiwshilik ruwxında tárbiyalawda, insan shaxsın qáliplestiriwde milliy-
mádeniy miyras hám qádiriyatlardan paydalanıw, hárbir shaxstıń mánawiyatına ózine tán milliy 

---

208 
baǵdar beriwge háreket etiw dep túsiniwge boladı. Sonlıqtan da insanda watanǵa bolǵan 
muxabbat sezimin qáliplestiriw, sadıqlıq ruwxında tárbiyalawda tálim-tárbiyanıń roli úlken 
áhmiyetke iye. Tálim-tárbiyanıń tiykarǵı maqseti hárbir jeke shaxsta joqarı ádep-ikramlılıq 
pazıyletlerdi qáliplestiriwden ibarat. Ádep-ikramlıq bolmasa insan jámiyetlik shaxs dárejesinde 
qáliplespeydi. Ádep-ikramlıq insannıń ómirge ózin-ózi tanıtıw ólshemlerin, basqalar menen 
qatnasıqta bolıw mádeniyatın, hadal islep, tuwrı turmıs keshiriw ólshemlerin belgileydi. 
Insan shaxsınıń watanǵa bolǵan súyispenshiligi eń dáslep miynet etiw is-háreketi 
tarawında júzege keledi. Miynet tarawındaǵı iskerlik shaxs iskerliginiń basqa barlıq formalarına 
qaraǵanda tiykarǵı belgilewshi bolıp tabıladı. Sebebi insannıń usı tarawda alǵan bilimi, arttırǵan 
tájiriybesi hám mamanlıǵı hám t.b. is júzinde qollanıladı, kózge túsedi. 
Házirgi kúndegi áhmiyetli wazıypalardı ámelge asırıwdıń zárúrli shártleriniń biri insannıń 
ruwxıy halatın ózgerttiriwden ibarat. Insannıń sanasın, jámiyetlik ruwxın nızam shıǵarıw jolı 
menen de, buyrıq beriw tiykarında da qayta qurıp bolmaydı. Insan ruwxı qaytadan qurılıp, 
jańasha pikirlew hám islew tilegin payda etpese, ekonomikada, basqarıwda, tárbiyada, 
jámiyetlik baǵdarda qandayda bir nárseni ózgertiw múshkil. 
Fizikalıq jaqtan saw-salamat, kúshli, mánawiy jaqtan jarlı bolǵan adamlar átirapındaǵı 
insanlar ushın paydaǵa qaraǵanda zıyanı kóbirek boladı. Ayırım jaǵdaylarda fizikalıq jaqtan 
saw, biraqta mánawiy jaqtan ázzi bolǵan jaslardıń jınayatshılıq jolına túsip ketip atırǵanı da sır 
emes. Insannıń mánawiy jetilisiwinde fizikalıq tárbiyadan tısqarı aqıl tárbiyasınıń, sonday-aq 
estetikalıq, ádep-ikramlıq, mánawiy hám milliy tárbiyanıń da áhmiyeti joqarı ekenligi málim. 
Hár qanday bilim, isenim, ádep-ikramlıq pazıyletler watandı súyiwshilik penen tıǵız baylanıslı 
bolǵan jaǵdayda ǵana jámiyetlik rawajlanıwǵa tásir etetuǵın kúshli mánawiy faktorǵa aylanadı.
Ullı oyshıllardıń shıǵarmaları haqqında túsinik hám maǵlıwmatqa iye bolıw hárbir 
shaxstıń dúnyaǵa kóz-qarası, sanası, oy-pikiri, sezim-tuyǵıları, erki, is-háreketlerine hám ádep-
ikramlıq mádeniyatına tásir etedi. Xalqımızdıń milliy mánawiy qádiriyatlarınıń, milliy tárbiya 
usıllarınıń áhmiyetin kemeytpesten sonı da aytıp ótiw kerek, hár qanday jaǵdayda da tárbiya 
taza milliy ólshemler sheńberinde qalıp ketpewi tiyis. 
Jámiyettiń rawajlanıwınıń barlıq basqıshlarında da tárbiyanıń mazmunı hám baǵdarı 
milliy hám ulıwma insanıylıq qádiriyatlardıń úylesimliligi tiykarında belgilengen. 
Milliy mánáwiyat ulıwma insanıylıq qádiriyatlardan ajıralǵan halında kamalǵa kelmeydi. 
Bul pikir elimizde ámelge asırılıp atırǵan tálim-tárbiya isleri baǵdarların belgilew ushın da 
úlken áhmiyetke iye bolıp tabıladı. 
Juwmaqlap aytqanda, búgingi kúndegi eń áhmiyetli wazıypa-jaslarda watandı 
súyiwshilik, milliy maqtanısh sezimlerin qáliplestiriwdi ulıwma bilim beriw mektepleri, orta 
arnawlı kásiplik bilim beriw tarawlarında alıp barılıp atırǵan tálim-tárbiya jumısları 
sistemasınıń tiykarǵı maqsetine aylandırıw bolıp tabıladı.