Ӛзбекстан республикасы жоқары ҩӘм орта арнаўлы билимлендириў министрлиги әжинияз атындағы нӛкис


Download 6.22 Mb.
Pdf ko'rish
bet131/266
Sana17.08.2023
Hajmi6.22 Mb.
#1667691
1   ...   127   128   129   130   131   132   133   134   ...   266
Bog'liq
Топлам КОНФЕРЕНЦИЯ 2021

Ádebiyatlar 
1. M.Aminov, A.Madvaliev, N.Maxkamov, N.Maxmudov ―Ish yuritish‖ amaliy
qóllanma 8-nashr-T. 2017-yil.
2. Ózbekistan Respublikası Ministrler Kаbinetiniń 12-sanlı qararı 1999-jıl 12- yanvar
3. Джураев Р.Х., с.т. тургунов - таълим менежменти. - Т.: «Voris-Nashriyot» - 2006.  
ULLI BRITANIYANIŃ BILIMLENDIRIW SISTEMASI 
 
 
A.P.Najimova –NMPI, Tálim hám tárbiya teoriyası hám
metodikası (baslawısh tálim) 1-kurs magistrant 
 
Mámleketimiz ǵárezsizlikke eriskennen keyin bilimlendiriw sistemasında keń kólemli 
reformalardı ámelge asırıw boyınsha quramalı processti basınan keshirip atır. Bunnan tiykarǵı 
maqset, joqarı mánawiy pazıyletlerge iye bolǵan hár tárepleme jetilisken bárkámal shaxstı 
tárbiyalawdan ibarat. Sonıń menen birge, oqıw tarbiya isleri mazmunın, onıń forma hám usılın 
túpten jańalaw hám jánede bayıtıwdan ibarat. Búgingi kúnde Ózbekstan Respublikası 
Prezidentiniń 2019-yil 6-sentabr «Professional bilimlendiriw sistemasın aldınǵi shet el 
tájriybeleri tiykarında jetilistiriw, baslawısh, orta hám orta arnawlı professional bilimlendiriw 
basqıshların en jaydırıw arqalı miynet bazarı ushın tájriybeli, básekege shıdamlı kadrlardı 
tayarlaw hám usı processte jumıs penen támiynlewshilerdi keń kólemde qamıtıw maqsetindegi 
zárúrli wazıypalar belgilengen [1]. Bunnan ko`rinip turǵanınday sońǵı jıllardaǵı Ózbekstannıń 
social-ekonomikalıq tarawında áhimiyetli rawajlanıwdıń integraciyalasıw processi jánede 
quramalasti. Sonday- aq shet el tájriybelerin mámleketimiz bilimlendiriw sistemasına engiziw, 
ámelde qollaw boyinsha bir qansha usınıslardı en jaydırıwı házirgi kúndegi eń aktual mashqala 
bolıp turǵanlıǵın kórsetedi. Sonlıqtan-da bul mashqalanı ilimiy-teoriyalıq jaqtan ayırıqsha 
úyrenip shıǵıw maqsetinde dúnyadaǵı eń konservativ sistemalardan biri bolǵan Ullı 
Britaniyanıń bilimlendiriw sistemasın tańlap aldıq.
Mámlekettegi birinshi orta mekteplerdiń payda bolıwı hám Oksford universitetiniń XII 
ásirge tuwra keliwi konservativ dep atawımızǵa sebep bola aladı. Sol waqittan baslap házirgi 
waqıtqa shekem tálim- tárbiya processi hám oqıw sapasıniń joqarı dárejede ekenligi Ullı 
Britaniyanıń bilimlendiriw sistemasıniń tiykarǵı ózgeshelikńerinen biri bolıp esaplanadı. Bul 
hesh qanday ózgerisler bolmadı degeni emes. Kerisinshe, Ullı Britaniya bilimlendiriw sisteması 
zamannan ilgerilep barıw menen bir qatarda hár tárepleme jetilisip hám óz qádriyatların húrmet 
etip, sońǵı tálim dástúrleri menen bayıtılıp barmaqta.
Ullı Britaniya bilimlendiriw sisteması basqarıw tárepinen hám dástúrlerge qaray 
tómendegi 3 sistema toparǵa bólinedi. 
1. Angliya hám Uels 2. Arqa Irlandiya 3. Shotlandiya bilimlendiriw sistemaları. 


242 
Angliya hám Uelsta birinshi baslawısh mektepler sol jerdegi jumısshı shańaraqlardıń 
balalarına tiykarǵı bilim beriwdi maqset etken birinshi mektepler bolıp esaplanadı. 19-asrdiń 
baslarında bul mektepler jeke ǵamxorlıq yamasa qayırqomlıq shólkemleri tárepinen basqarılǵan 
hám kóbinese talapqa juwap bermeytuǵın standartqa iye bolǵan. Sol ásirdiń birinshi on 
jıllıqlarında xristian sherkewleri qollap-quwatlaytuǵın jámiyetler tárepinen baslawısh mektepler 
tarmaǵı shólkemlestirildi. 1870- jılda parlament aktı menen Angliya hám Uels boylap 
saylanǵan mektep keńesleri shólkemlestirilip, olar sherkew jámiyetleri tárepinen hesh qanday 
táminlenbegen jerde, jergilikli salıqqa tartiw arqalı dunyalıq "Keńes mekteplerin" payda etiwge 
eristi. Bunnan keyin bul mektepke barıw nızamlı túrde májbúriy bolıp keyin ala biypul etip 
qoyılǵan.
Házirgi kúnde, Ullı Britaniyaniń bilimlendiriw sistemasında mekteplerdiń finanslıq 
jaǵdayı mámleket tárepinen esaplanadı hám hámme oqıwshılar biypul tálim alıwı, yamasa olar 
ixtiyarıy ata-anaları tárepinen tólem tólenetuǵın ǵárezsiz mekteplerge barıwı múmkin. HMC 
Projects Scholarship dástúrinde qatnasatuǵın oqıw orınlarıniń derlik bárshesi ǵárezsiz 
mekteplerge tuwrı keledi. Ullı Britaniyada ǵárezsiz mektepler oqıtıw hám onıń joqarı 
standartları menen ájayıp abıroyǵa iye. Derlik bárshe oqıwshılar oqıwdı tamamlaǵannan soń 
abıroylı universitetlerge oqıwǵa kiredi. Bunnan tısqarı, dástúrde kóplegen jetilisken 
mámleketlik mekteplerde bar bolıp, olardan úshewine HMC Projects arqalı stipendiya 
ajıratıladı.
Búgingi kúnde Ullı Britaniyada tálim bes basqıshta alıp barıladı: dáslepki jıllar, baslawısh, 
orta, qosımsha tálim hám joqarı tálim. Házirgi kúnde Ullı Britaniyada 5 jastan (arqa Irlandiyada 
4 jas) 16 jas arasindaǵı balalar ushın tálim májbúriy esaplanadı [2]. Baslawısh mektep dáslepki 
7 jıldı quraydı. 
Ulıwma alǵanda, Ullı Britaniyanıń bilimlendiriw sisteması uzaq tariyxıy dáwirde 
basqıshpa-basqısh rawajlanıp bardı hám kóplegen mámleketler ushın úlgi bola alatuǵın dárejege 
jetti. 

Download 6.22 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   127   128   129   130   131   132   133   134   ...   266




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling