1-§. Tuwrí múyeshli hám affinlíq koordinatalar sistemasí


(1.11) Eger de bolsa, onda bul formula kesindini dál ortadan bóliw formulasína aynaladí


Download 1.32 Mb.
bet5/7
Sana17.09.2023
Hajmi1.32 Mb.
#1679962
1   2   3   4   5   6   7
Bog'liq
2 5188635314670803174

(1.11)
Eger de bolsa, onda bul formula kesindini dál ortadan bóliw formulasína aynaladí:
(1.12)
(1.11) formulada saní -1 ge teń emes qálegen haqíyqíy san bolíwí múmkin, eger de bóliwshi noqat hám kesindiniń ekinshi ushí, kesindiniń basína salístírǵanda bir tárepte jaylassa , hám bóliwshi noqat hám kesindiniń ekinshi ushí, kesindiniń basína salístírǵanda basqa-basqa tárepte jaylassa . Eger de noqatí ushí menen betlesse , hám noqatí ushí menen betlesse , al bul jaǵday noevklid geometriyada qaraladí.
Bul (1.11) hám (1.12) – formulalardí, usí formulalardíń tegisliktegi ańlatpasí (1.2) hám (1.3) ler menen salístírsaq, ayírmashílíǵí tek úshinshi(applikata) koordinatalaríníń qosílíwínda.
1.5-Mísal. Ushlarí noqatlarínda jaylasqan kesindini qatnasta bóliwshi noqat koordinatasín tabíń?
# Berilgenlerdi (1.11) formulaǵa qoyíp, soralǵan noqatí koordinatalarín esaplaymíz:

D emek . (1.10-súwret)#


y



O

A

-5


5

C


x

B

Tegislikte affinlíq koordinatalar sistemasí.Tegislikte tuwrí múyeshli koordinatalar sistemasínda kósherlerdiń tuwrí múyesh jasap kesilisiw shártin alip taslasaq, yaǵníy hám tuwrílarí ixtíyariy múyesh jasap kesilisse, onda tegislikte affinlíq koordinatalar sistemasí ornatíldí diymiz. Bul sistemada da abscissa kósheri, ordinata kósheri hám noqatí koordinata basí dep ataladí. Affinlíq koordinatalar sistemasíníń ózi dep belgilene beredi. Sonda dekart koordinatalar sistemasí affinlíq koordinatalar sistemasíníń dara bir jaǵdayí bolíp qaladí, yaǵníy hám (abscissa, ordinata) kósherleri tuwrí múyesh jasap kesilisken jaǵdayí.Tegisliktegi noqattíń affin koordinatalarí dekart koordinatalar síyaqlí aníqlanadí, tek ózgesheligi berilgen noqattan kósherlerge perpendikuliar tuwrilar emes , al parallel tuwrílar jurgizemiz.

Ixtíyariy haqíyqíy sanlar jubí tegisliktegi noqattíń affin koordinatalarí boladí, hám kerisinshe, tegisliktegi ixtíyariy noqat haqíyqíy sanlar jubí menen birden-bir aníqlanatuǵín affin koordinatalarǵa iye. Noqattíń affin koordinatalarí, dekart koordinatalar síyaqlí, noqat atamasínan qasínda qawís ishine, birinshi noqattíń abscissasí keyin noqattíń ordinatasí jazíladí, yaǵníy dep.Solay etip, tegisliktiń noqattlarí menen haqíyqíy sanlardíń tártiplengen jubí arasínda óz-ara bir mánisli sáykeslik ornatíldí. Basqasha aytqanímízda, egerde tegislikte affinlíq koordinatalar sistemasí berilse, onda tegisliktegi hár bir noqattqa sáykes keliwshi tártiplengen haqíyqíy sanlar jubí berildi diymiz hám kerisinshe tártiplengen haqíyqíy sanlar jubí berilse, onda oǵan sáykes keletuǵín tegislikte noqat berildi diymiz. Affin koordinatalarí berilgen noqattí jasaw ushín, dáslep koordinatasí boyínsha kósherinde noqatin, keyin koordinatasí boyínsha kósherinde noqatin jasap alamíz, hám bul noqattlardan ótip hám kósherlerine parallel tuwrílar jurgizemiz. Usí tuwrílardíń kesilisiw noqatí jasalíwí soralíp atírǵan noqatí boladí.
1.6-mísal. Durís altímúyeshlik berilgen. Koordinatalar sistemasíníń basí , kósheriniń birlik noqatí , kósheriniń birlik noqatí tóbelerinde jaylasqan affinlíq koordinatalar sistemasínda, durís altímúyeshlik tóbeleriniń koordinatalarí tabílsín?
Sízílmada kórip turǵanímízday durís altímúyeshliktiń tóbeleri affin koordinatalarí:


1.12-súwret



Download 1.32 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling