Dereklerden paydalaniw


Download 190.35 Kb.
Pdf ko'rish
bet2/6
Sana18.06.2023
Hajmi190.35 Kb.
#1582621
1   2   3   4   5   6
Bog'liq
evropada oyaniw

Kurs jumısınıń maqseti: Oyaniw dàwirinde evropadaǵi social siyasiy 
òzgerisler temasin úyreniwde jazba dereklerden paydalaniw haqqinda qisqasha 
maǵluwmat toplaw.
 
Kurs jumısı dúzılısı: Kurs jumısı Kirisiw, Tiykarǵı bólim, Juwmaq hám de 
paydalanilǵan ádebiyatlar diziminen ibarat hámde 25 betten ibarat. 
 
 
 
 



I BAP. OYANIW DÀWIRIN ÚYRENIWDE JAZBA DEREKLER
1.1. Oyaniw dàwirin úyreniw túrleri
Etnologiya burinǵi hám sońǵi dáwirlerdegi xaliqlar turmisindaǵi mádeniy 
ózgesheliklerge duris túsinik aliwǵa járdemlesedi. Házirgi dáwirde jáhán xaliqlari 
haqqinda birikken etnografiyaliq maǵliwmatlar jaziw,jáhán xaliqlariniń ornalasiw 
kartasin dúziw mashqalasi bar. Xaliqlardiń etnografiyaliq kórinisin izertlewde 
etnogenez hám etnik tariyxin úyreniwde, aniqlawda Etnografiya, Arxeologiya, 
Antropologiya, Fol`klor, Isskustvo, Tábiyat-taniw, Til, Ádebiyat, Sotsiologiya 
h.t.b. pánlerden paydalaniladi. Bulardan alinǵan derekler xaliqlardiń qáliplesiwi, 
rawajlaniw ózgesheliklerin, tariyxin aniqlawda úlken járdem beredi. Etnologiya 
grektin etnos- xaliq, logos-taliymat, úyreńiw degeń eki sózineń quralgan. Ózinin 
manisi boyinsha etnologiya xaliqlardin jámiyetlik duzimin olardin kelip shigiwin, 
óz-ara qarimqatnaslarin, ruwxiy hám materialliq mádeniyatin izertleytugin ilim 
tarawi. Ayirim alimlar etnografiya xaliqlardin arasinan dereqlerdi jiynaw menen 
sheklenedi de, etnologiya sol etnograflardin jiynagan dereklerinin negizinde ilimiy 
miynetler jazadi degeń tusinikti aytadi. Negizinde bul ilimnin eki tarawi qanday 
ilim turi boyinsha jurgizilgeń izertlewler eki turli tarawdan turadi. 
Birinshideń, ilim izertlewshi temaǵa baylanisli dereqlerdi jiynasa, ekinshideń 
sol jiynalgan maǵliwmatlarga ilimiy mani berip ilimiy miynetler oqiu qurallarin 
maqalalar jazadi. Turmis degenimizde hár bir xaliqtin ásirler boyi qáliplesken 
turmis tirishiligi, qundeliqli urp-adet dasturleri, jamiyetliq turmisi uliwma milletliq 
ózgesheligin tusinemiz. Duńya júzindegi jasaytugin san jaǵinan ulkeń hám qishi 
xaliqlardin hár birinin ásirler boyi qáliplesken teq ózine tan turmis ózgeshelikleri 
bar. 
Házirgi dáwirde xaliqlardin kelip shigiwi hám xaliq bolip qáliplesiwi tariyxi 
hám olardinxojaliǵiniń turi jámiyetlik duzimi, turmis ózgesheligi hám xaliqtin tagi 
basqa máseleleri menen 
tek ǵana ilimpaz tariyxshilar ǵana emes, hár bir adam qiziǵadi. Hár bir sanali adam 
ózine biz kim edik, ata-babalarimiz qay jerlerde, qalay jasaǵan, mádeniyati qanday 



darejede bolgan degen sorawlarqoyadi. Biraq bul sorawlarga juwapti bir eki 
derekke tiykarlanip sheshiwge bolmaydi. 
Etnologiya- túrli etnik toparlardiń qáliplesiwi hám rawajlaniwi protsessin, 
olardaǵi etnik ózlikti ańlaw, mádeniy basqariw túrleri hámde óz-ara qatnasiqlar 
nizamlarina, shaxslar ara qatnasiqlardi hámde jámiyetlik ortaliqti uyretiwshi pán. 

Download 190.35 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling