Ájiniyaz atındaǵı Nókis mámleketlik pedagogika institutı T. Т.Ótebaev, U. Q. Seytjanova, Т. A. Esemuratova

3.1-keste
Sóz benen awızeki tásir ótkeriw oqıtıwshınıń mádeniy dárejesinde hám oqıwshı pikirinde zárúr áhmiyetke iye. Sebebi, insannıń «aqıl-zeyini, pikir-tuyǵıları, bilimi hám mádeniyat sapası, oylawı málim dárejede sózde ańlatıladı. Qarım-qatnas mádeniyatında sóz aqıldan kúsh, kewilden ıqtıyar aladı» (Aziz Yunusov). Sóz benen awızeki tásir ótkiziwde ámelde óz pedagogikalıq iskerliginde qollawshı oqıtıwshı óz sezimlerin unamlı tásirleniwin basqarıw kónlikpelerine iye bolıwı hám óz sezim-tuyǵıların tek tálim-tárbiyalıq maqsetti ámelge asırıw ushın ańlatıwı hám oqıwshı qálbin orınsız sózler menen jaraqatlap qoymawı, sózlerdi anıq ańlatıwda pedagogikalıq takt qúdireti haqqında R.Dekarttıń tómendegi pikirleri oqıtıwshılarǵa da tikkeley baylanıslı: «Sózlerdiń mánilerin, qúdiretin adamlarǵa anıq ańlatıp túsindirip beriń, sonda siz insaniyat álemin bárshe túsinispewshiliklerdiń yarımınan qutqarǵan bolasız».
Bunda oqıtıwshınıń sheshenligi jámlengen sheshenlik óneri de aktёrlıq qábiletin kórsete alıwın óz aldına kórsetip ótiw kerek. Oqıtıwshı aktёrday tayar tekstti yadlamaydı, biraq ol hár saparı tákirarlanbas jaǵdayda dóretiwshilik qıladı.
Oqıtıwshınıń ım-isharaları hám júz háreketleri sóz benen awızeki tásir qılıwdı kúsheyttiredi. Júz háreketleri hám ım- isharaları sóylewde dawıstıń bálent-pásligi menen sáykes keliwi kerek. Eskertiwshi sózler, sheshenlik dóretiwshiligi tiykarında tásir etiw, wazıypanı orınlawǵa baǵdarlawshı buyrıqlar, qadaǵalanǵan sózlerdi paydalanbaw, házil arqalı pikirdi ańlatıw, oqıwshınıń erkin nátiyjelerin maqullaw yaki orınsız háreketleri ushın ayıplaw sózdiń awızeki tásir etiwshi komponentleri esaplanadı. Sóz benen ım-isharanıń hám júz háreketleriniń birligi daǵazalanıp atırǵan xabar kólemliligi hám tásirsheńligin kúsheyttiriwi lazım. Hár qanday sharayatta oqıtıwshı oqıwshılar menen klassta ushırasıwǵa arnawlı tayarlıq kóriwi lazım.
Oqıtıwshınıń klass jámááti menen bolajaq ushırasıwǵa tayarlıǵına tiyisli ibratlı mısal F.Samuylenkovtıń «Masterstvo, pedagogicheskiy takt- eto avtoritet uchitelya» («Oqıtıwshınıń sheberligi hám takt- onıń abroyı») kitabında keltiriledi: Men VIII «V» klasska kiriwge atlanıp atırǵan waqtımda oqıtıwshılar xanasında-aq júzimdegi kúlkini quwaman. Klassqa kiriwden aldın sanalı ráwishte bir dem toqtap ózimdi jónlep alaman, ózime qatań, derlik mánissiz tús beremen. Oqıwshılar menen kem, júdá anıq, keskin sóylesemen. Hesh qanday házilge jol qoymayman. Sabaq berip atırǵan waqtımda otırmayman, balalar menen sıpayı, álpayım mámilede bolaman. Bunday birdeylikti saqlaw maǵan ańsat emes, lekin soǵan úyrengenmen, sebebi házirshe bul klassta ózimdi basqasha tutıwım múmkin emes: klass tez tásirleniwsheń, tez «qırdan shıǵıp ketedi hám jáne qaytıp aǵısqa túsiwi qıyın». Alımnıń bul juwmaqları, sheshimleri, pikirleri házirgi kúnde de óz qúdiretin joytqan emes. Ol oqıtıwshınıń derlik hár bir háreketinde qatań pikir júritiwge baǵdarlaydı. Haqıyqatında da, oqıtıwshınıń hár qanday házili yaki jaraspaytuǵın qılıǵı dárhal keri reakciya beriwi múmkin. Hátte, jeńil házilge de klass oqıwshıları qızǵın juwap beredi, olardıń pikirin qaytadan «jámlep» dıqqatın qaratıw hám jumıs keypiyatın jaratıw keyin júdá qıyın bolıwı múmkin. Sóz benen awızeki tásir qılıwda oqıtıwshı sóylewi júdá qısqa, tınıq hám múlayım bolıwı, imkaniyatlar óz ornında paydalanıwı kerek.
Sóz benen awızeki tásir ótkeriw qúdireti shıǵıs xalıqlarında ázelden málim bolǵan. Sebebi, oqıtıwshınıń «Mánili hám ıqsham sóyley biliwıi, sóylew dáryasındaǵı maqul túsetuǵın hám túspeytuǵın tolqınlardı seze alıwı, sózdiń teris-ońın, múnásip ornın parqlay biliwıi, sóylew parasatlılıǵı, Turanda insan, ulıwma onıń ádebiniń, ruwxıy tayanıshlarınan sanalǵan» dep aytadı tilshi alım N.Maxmudov.
Házirgi dáwirde oqıtıwshı iskerliginde ushırasatuǵın kommunikativlik múnásibetlerde sóz benen awızeki tásir etiw júdá hár qıylı bolıp, tikkeley pedagogikalıq tásir kórsetiwdin salıstırmalı erkin kórinisin ózinde jámlestiredi. Biliwı, ańlaw, ekspressiv (sezim-tuyǵıǵa beriliw jaǵdayı), sociallıq dástúriy ushırasıw insan halatın sózsiz túsiniw, dilwarlıq oqıtıwshınıń pedagogikalıq iskerliginde ushırasatuǵın kommunikativlik múnásibetleriniń túrleri. Tárbiyalıq baǵdardı shólkemlestiriwde olardı názerde tutıw lazım.