69
Shın kewilden húrmet et.
Xalıq ushın tuwılǵan erseń,
El qádirin bilseń er,
Shadlıq mákanında júrseń,
Zawqı-sapa súrseń er.
Nur zamanda óskenime,
Írazıman derseń er,
Janımnan áziz
anam dep,
Húr Watandı súyseń er.
Qúdiretli kúshlerińdi,
Kórset xalıqqa xızmet et.
Súy Watandı, súy elińdi,
Sıyla xalıqtı, kúsh berer,
Xalıq xızmetin bejergendey,
Azamatqa is berer.
Ullı isti qolǵa alsań,
Jumsa kúshti, sal jiger.
Miynettiń palwanı bolsań,
Iste tanılǵan eger.
Erlik dańqına ılayıq,
Is islewdi ádet et.
Shóllerde baǵlar dóretip,
Sayran etip júrmege,
Dushpannıń ishin kúydirip,
Shadlı ómir súrmege,
Jerlerdiń bawrın iydirip,
Mol zúráát úymege,
Isleseń mańlay terletip,
Hám ráhát kórmege
Tileseń qurǵın jasawdı,
Isle talap, miynet et.
(
B.Qayıpnazarov)
91-shınıǵıw. Qosıqtı tásirli etip oqıń hám yadlap alıń.
EL MENEN
Aspanǵa usharsań bolsa qanatıń,
Shad bolarsań, shadlı bolsa elatıń,
70
Xalqıń menen bolsa tilek-muratıń,
Sapa súrseń uzaq sapa el bilen.
Opasız dúnyada ashılǵan gúller,
Qápestegi sayrap turǵan búlbúller,
Dúnyadaǵı baǵı-hárem shámenler,
Onıń ráwishi, kórki el menen.
Adamǵa
qast etip miyrimi kelmes,
Kim jaqsı, kim jaman parqını bilmes,
Jılasań da kózdiń jasını kórmes,
Patshań jaman bolsa kúniń zar bilen.
Xalıqtıń adam bolıp, xalıq bolıwı,
Qarańǵı túnektiń jarıq bolıwı,
Kókireginiń shadlıqlarǵa tolıwı,
Talap etse, hújim etse el menen.
Aldıńda jol baslar aǵań hám bolsa,
Japtan tuwrı aǵar suwıń hám bolsa,
Ekken gúliń ǵumshalanıp solmasa,
Kewliń shadlanadı uzaq jol menen.
(
Kúnxoja Ibrayım ulı)
Do'stlaringiz bilan baham: