Nókis-2022 udk : Isakov J. Ya., Toymuxamedov L. R., Tojiev R. R., Baymuratova Z. A., Isakov I. J., «Pul hám bankler» páni boyınsha oqıwlıq. –Nókis: 2022 jıl, 271 bet. Pul hám bankler


Inflyaciyanıń ekonomikalıq hám sociallıq aqıbetleri


Download 0.7 Mb.
bet28/70
Sana14.05.2023
Hajmi0.7 Mb.
#1461769
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   70
Bog'liq
2022 ПУЛ ХАМ БАНКЛЕР 5 10 Шарьяр Ред

8.2-sızılma. Fillips qıysıq sızıǵı.

8.4. Inflyaciyanıń ekonomikalıq hám sociallıq aqıbetleri


A.Fillipstiń pikirinshe, inflyaciya dárejesi joqarı ellerde haqıyqıy is haqı qunı túsip baradı. Bul xalıqtıń túrli qatlamları bahalar kóteriliwi nátiyjesinde joǵaltqan haqıyqıy is haqına kompensaciyalaw maqsetinde islewge májbúr boladı. Nátiyjede mámleket xalqı arasında jumıssızlıq dárejesiniń tómenlewi baqlanadı.


Hárbir mámlekette inflyaciya bolıwı ondaǵı ekonomikalıq jaǵdaydıń jamanlasıwına sebep boladı. Bul unamsız jaǵdaylar tómendegi baǵdarlarda kórinedi:
1) Islep shıǵarıw kólemi qısqaradı, sebebi bahanıń turaqlı túrde ózgerip turıwı islep shıǵarıwdı rawajlandırıwǵa isenimniń joǵalıwına alıp keledi;
2) Islep shıǵarıw salasındaǵı kapital sawda hám dáldalshılıq operaciyalarına aǵıwı baqlanadı. sebebi, sawda hám dáldalshılıq salalarında kapital aylanısı tez ámelge asadı hám úlken payda keltiredi. Inflyaciya joqarı bolǵan dáwirde xalıq arasında puldan qashıw júz beredi, yaǵnıy adamlar qollarındaǵı pullardan múmkinshiligi barınsha tezirek sarplawǵa háreket etedi. Pullarǵa túrli tovarlar satıp aladı. Nátiyjede sawda hám dáldalshılıq dúkanında tovarlar tez satıladı;
3) Bahanıń keskin ózgeriwi nátiyjesinde alıpsatarlıq kúsheyedi. Inflyaciya nátiyjesinde tovar deficiti (jetispewshiligi) payda boladı. Bul jetispewshilik bahalardıń keskin kóteriliwine alıp keledi;
4) Mámleket finans resursları qádirsizlenedi. Mámleket byudjeti dáramatları byudjet qárejetleri ámelge asırılǵanǵa shekemgi dáwirde qádirsizlenedi. Byudjet dáramatları hám qárejetleri arasındaǵı teń salmaqlılıqtı saqlaw qıyınlasadı hám bunıń nátiyjesinde byudjet deficiti payda boladı;
5) Mámlekette kredit operaciyaları sheklenedi. Sebebi, inflyaciya dárejesi sebepli yuridikalıq hám fizikalıq shaxslarǵa beriletuǵın kreditlerdiń procent dárejesiniń joqarı dárejesi ornatıladı. Bul isenim joǵalıwına alıp keledi.
Inflyaciyanıń eń tiykarǵı sociallıq aqıbeti bolıp dáramatlar hám qárejetlerdi qayta bólistiriwdi ámelge asırıwı sanaladı. Qayta bólistiriw tómendegi faktorlar menen ámelge asırıladı:
- mámleket xalqınıń dáramatları indeksaciya etilmewi;
- kommerciyalıq bankler tárepinen yuridikalıq hám fizikalıq shaxslarǵa beriletuǵın kreditler bahalar indeksleriniń ózgeriwin esapqa almay beriliwi.
Inflyaciya sharayatlarında elde ishki ónim hám milliy dáramat tómendegi baǵdarlarda qayta bólistiriledi:
1) Milliy ekonomika tarmaqları, islep shıǵarıw salaları hám mámleket aymaqları arasında bahanıń ósiwi;
2) Mámleket xalqı hám mámleket arasında. Mámleket tárepinen aylanıstaǵı artıqsha pul massasınan qosımsha dáramat sıpatında paydalanadı. Xalıqaralıq ámeliyatta inflyaciyalıq salıq delinedi;
3) Mámleket xalqınıń klasları hám túrli kategoriyaları arasında ónimler hám xızmetlerdiń bahaları ósip ketiwi nátiyjesinde xalıq arasında sociallıq kategoriyalarǵa bóliniwi (baylar, kámbaǵallar, jarlılar), múlklik ayırmashılıqtıń tereńlesiwine, qorlar hám tutınıwdıń kesin ózgeriwi payda boladı. Inflyaciyanıń keri tásiri eń dáslep qatań belgilengen dáramat alıwshılar esaplanǵan – napaqa alıwshılar, mayıplar, kóp balalılar hám mámleket xızmetkerleri (muǵallimler, shıpakerler, baqsha xızmetkerleri hám basqalar) ushın júdá awır boladı;
4) Debitor hám kreditorlar arasında. Bunda alınǵan qarızlardı pul qunsızlanıwi nátiyjesinde debitorlar paydalı boladı hám bunıń kerisi, kreditorlar qosımsha zıyan kóredi.
Biz joqarıda keltirgen inflyaciyanıń ekonomikalıq hám sociallıq unamsız aqıbetleri qosımsha túrde mámlekettiń sırtqı ekonomikalıq baylanıslarına da tásir kórsetedi. Inflyaciya dárejesi joqarı eller menen qosımsha qamsızlandırıw hám túrli kepillikler tiykarında óz ara qatnasıqlar alıp barıladı. Xalıqaralıq ámeliyatta bul qatnasıqlar sawdanıń kemsitiliwi hám diskriminaciya dep atalǵan.
Mámleket ekonomikasına ásirese jılawlanbaǵan (giperinflyaciya) inflyaciya júdá keri tásir etedi. Nátiyjede ekonomikalıq hám sociallıq qarama-qarsılıqlar keskinlesedi, xalıq arasında húkimetke narazılıq kúsheyedi. Sonıń ushın, húkimet qarama-qarsılıqlardı unamlı sheshiw, milliy pul sistemasın turaqlastırıw ushın islep shıǵılǵan inflyaciyaǵa qarsı is-ilajlardı islew lazım.



Download 0.7 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   70




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling