Oqiw qollanba


-MODUL. JOQARÍ QURAMALÍLÍQTAǴÍ


Download 3.29 Mb.
Pdf ko'rish
bet28/30
Sana03.11.2023
Hajmi3.29 Mb.
#1741662
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   30
Bog'liq
Эркаклар сартарошининг ўқув методик қўлланмаси — копия

7-MODUL. JOQARÍ QURAMALÍLÍQTAǴÍ 
SHASHTAREZLIK XÍZMETIN USÍNÍW 
 
1-tema: Túrmeklardi modellestiriw 
Tús ústinde islewdiń birinshi basqıshında 
modelyer óziniń fantaziyasi hám oylawına azıq berip 
boyituvchi, zamanagóy jámiyet turmısı, tariyxıy 
ótken zaman, kórkem ádebiyat dóretpeleri, kino, 
teatr kórkem óneri, basqa avtorlardıń modaga tiyisli 
usınısları hám taǵı basqa túrlerine, dóretiwshilik 
dereklerge shaqırıq etedi. 
Bul dereklerden alınǵan ayırım qıyallar 
modelyer sanasında pikirdiń payda bolıwına hám 
ámelge asıruviga alıp keledi. 
Soǵan kóre atap ótiw múmkin, bul tema daǵı 
pikir bolajaq shash túrmegi mazmunı hám forması haqqındaǵı oyda sawlelendiriwdi 
qáliplestiredi. Dóretiwshilik procesi bolsa kóbirek bul oyda sawlelendiriwdi ámelge asırıw 
múmkinligin izertlewden ibarat boladı. 
 


39 
2-tema: Júz hám bas dúzilisin inabatqa alǵan halda shash túrmegin 
modellestiriw 
Pikirdi qáliplestiriwdiń dáslepki basqıshında intuitiv hám ayrıqsha elementler bolıp qalıwın 
esapqa alıp, shamalıq oyda sawlelendiriwdi tolıqlıǵınsha ańlap, shash túrmegini jaratıwdıń 
dóretiwshilik procesin tómendegi izbe-izlilikde oyda sawlelendiriw múmkin: 
1. Dáwir, usıl, tawıq hám bódeneden basqa quslardıń mákiyeni, shash túrmegi ideyaların hár 
tárepleme aqıl etiw hám ańǵarıw, bolajaq shash túrmegi forması haqqında ulıwma oyda 
sawlelendiriwge ıyelew, tema maydanınan fantaziyani jumısqa salıw, motivlardı tabıw ; 
2. Shash túrmegi quralları, kompozitsion usıllardı tabıw ; 
3. Texnologiyalıq programma 
4. Tiykarǵı pikirlerdi ámelge asırıw. 
Proporcional uyqaslıq bir tárepden pikir ańlatpasınıń anıqlıǵın belgilese, ekinshi tárepden 
onıń anıq aqıl etiliwin támiyinleydi. Naǵız ózi zat kompozitsiyaning pútinligi menen baylanıslı 
tıyanaqlı nızamnan ibarat boladı. 
Hár qanday kompozitsiya tiykarǵı, tiykarǵı bolmaǵan hám ekinshi dárejeli elementlerdiń 
muwapıqlıǵına tiykarlanǵan málim sistema retinde qaraladı. Kompozitsiyaning tómendegi 
nızamları sebep hám aqıbet retinde usılardan kelip shıǵadı : 
1. Kompozitsiya strukturalıq bólimleri hám quralların shash túrmegi maqsetinde bo'ysundirish; 
2. Kompozitsion oraydıń bar ekenligi
3. Kompozitsiyaning barlıq bólimleri hám quramınıń insan júzi hám qáwmeti menen óz-ara 
muwapıqlıǵı. 

Download 3.29 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   22   23   24   25   26   27   28   29   30




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling