Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

Túbir morfemalar 
 
 Bólek  turıp  ta  yamasa  affiks    morfemalardı  qabıl  etip  te  qollanılatu
ǵın, 
sózdiń  qurılısında  leksikalıq  máni  ańlatatu
ǵın  morfemalar  túbir  mofremalar  bolıp 
esaplanadı.  Qaraqalpaq  tili  agglyutinativ  tiller  qatarına  kiredi.  Usı
ǵan    baylanıslı 
túbir  morfemalar
ǵa  affiks  morfemalar  jalǵanǵanda  túbir  mofremalardıń  seslik 
dúzilisinde  fonetikalıq  ózgerisler  aytarlıqtay  bolmaydı.  Usı
ǵan    baylanıslı  túbir 
morfema  menen  affiks    mofremanı  ajıratıw    flektiv  tillerge    salıstır
ǵanda  ańsat. 
Máselen,  balıq-shı-lıq, bala-lar, ar-sız-lıq, bil-im-len-dir-iw  
Usı orında sóz benen túbir mofrema arasında qanday ózgeshelik bar - degen  
orınlı soraw tuwıladı. Haqıyqatında da,  bóleklerge  bólinbeytu
ǵın túbir sóz benen 
túbir mofremalar bir qıylı  kóriniske iye, sırtqı forması ja
ǵınan oǵada usas boladı. 
Usı
ǵan  baylanıslı  ayırım    izertlewshiler,  ekewin  bir  túsinik  retinde  qarap,  olardı 
túbir sóz dep  ataydı. Morfema  túsinigin tek qosımtalar
ǵa, yaǵnıy grammatikalıq 
                                                 
1
  Ысқақов  А.  Қазақ  тилиндеги  түбир  сөз  бенен  туынды  сөз.  «Қазақ  пен  уйғыр  тил  билими 
мәселелери» (жинақ). Алматы, 1963, 32-бет. 

---

 
24 
máni  ańlatatu
ǵın  sóz  bóleklerin  ǵana  morfema  dep  ataw  haqqında  pikirler  
ushırasadı. 
Eger  sóz  tek  bir  bólekten  tursa,  ya
ǵnıy  túbir bolsa,  oǵan  morfema  atamasın  
qollanbaw  kerek.  Morfema  túsinigi  sóz  keminde  eki    bólekten    tur
ǵanda  payda 
boladı. Máselen,  taw, terke, qálem, tas,  dápter  sózlerdi bólek alıp qara
ǵanımızda 
olardı  túbir  sóz  dep  ata
ǵan  maqul.  Bul  sózler  gápte  qollanılǵan  jaǵdayda,  olar 
qanday  da  bir  grammatikalıq  forma
ǵa  iye  boladı.  Olar  nol  forma  kórinisinde  de 
yamasa  belgili  bir  grammatikalıq  formanı  qabıllap  ta  qollanılıwı  mumkin. 
Máselen, kitap oqıdı, degen  gáptegi birinshi sóz (kitap) nol formalı túbir morfema,  
al ekinshi sóz (oqıdı) yaki mofremalı sóz. 
Morfemalar  biri  ekinshisi  menen  tıǵız  baylanıslı  boladı.  Kóp  morfemalı 
sózdiń qurılısında
ǵı túbir morfema  affiks  morfemaǵa salıstırǵanda payda boladı. 
Hár  qanday  sóz  affiks  morfemalardı  qabıl  etse,  ol  sol  sózdiń  bir  bólegi  sıpatında 
qaraladı.  Sózler  sıyaqlı  túbir  morfemalarda  erkinlik  bolmaydı.  Sóz  benen  túbir 
morfemalar  mánisi  boyınsha  da  teń  emes.  Sebebi  sóz  leksika-grammatikalıq 
kategoriyalardı  (sóz  shaqapların)  payda  etedi,  belgili  bir  gáp  aǵzası  xızmetin 
atqaradı.  Al  túbir  morfemalardıń  mánisi    sheklengen  boladı.  Sóz  basqa  sóz 
shaqabına,  túbir  basqa  sóz    shaqabına  tán  bolıwı  mumkin.  Máselen,  gúrek,  elek 
sózlerin  alıp    qarasaq,  olar  atlıq  sóz  shaqabına  tán,  al  olardıń  túbirleri  (gúre,  ele) 
feyil sóz shaqabına tán  bolıp esaplanadı. 
Usı  orında  túbir  menen  tiykar  túsiniklerin  de  anıqlap  ketken  jón.  Óytkeni,  
tájiriybeler  sonı  kórsetedi, joqarı  oqıw  ornına  jańa  kirip  student  bol
ǵan jaslar sóz 
túbiri menen sóz tiykarın birdey túsinik dep qaraydı. Bul, álbette tek oqıtıwshınıń, 
mu
ǵallimniń ayıbı emes, sebebi  mektepler ushın arnalǵan qaraqalpaq tili boyınsha  
sabaqlıqlarda bul  túsiniklerge aytarlıqtay itibar berilmegen. 
Túbir sózlerdi bunnan  arı qalay mánili bóleklerge bóliwge bolmaydı. Olardı 
tek  fonetikalıq jaqtan buwınlarǵa  hám  jeke seslerge ajıratıw múmkin. Al tiykar 
degenimiz  sóz  jasaw  yamasa  forma  jasaw
ǵa    sebepshi  bolǵan,  leksikalıq  máni 
ańlatıwshı  sóz  bólegi.  Máselen,  balıqshılıq  sóziniń  jasalıwı  ushın  tiykar  bol
ǵan