Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

izdavna, vplotnuyu  ráwishler dálil bola aladı.
2
 Qaraqalpaq tilinde Abat penen birge 
keldi;  Asqardı  birden  tanıdı  degen  gáplerdegi  birge,  birden  degen  sózler 
pısıqlawısh  xızmetinde  jumsalıp,  seplik  jalǵawlarınıń  góneriwi  nátiyjesinde 
ráwishlerge  aylan
ǵan.  «Basqa  sóz  shaqaplarına  tán  geybir  sózler  belgili  seplik 
jal
ǵawlarında  jiyi  qollanılıwınıń  nátiyjesinde  ózleriniń  dáslepki  obektlik 
mánilerinen alıslap, awısıwı menen birge, olar
ǵa jalǵanǵan ayırım jalǵawlar… sol 
sózlerdiń  ayrılmaytu
ǵın  bólshegine  aylanıp,  ábden  ornalasıp  qáliplesedi.  Bunday 
qáliplesken, ornalasqan formalar til iliminde ádette gónergen formalar dep ataladı.  
Usılayınsha  forma  jaǵınan  gónergen,  máni  jaǵınan  dáslepki    mánisinen 
alıslaǵan sózler ózleriniń dáslepki toparlarınan (mısalı, atlıqlardıń, kelbetliklerdiń, 
sanlıqlardıń,  almasıqlardıń  qatarlarınan)  bólinip  shıǵıp,  leksikalıq  mazmunı 
ja
ǵınan  basqa  sózler  toparına  aylanadı.  Sonıń  menen  birge,  forma  jaǵınan  da 
seplenbeytu
ǵın,  tek  ayırım  sepliklerdiń  ǵana  qosımtaların  qabıllaytuǵın,  azı-kem 
ǵana  ózgeretuǵın  sózlerge  aylanadı.  Mısalı,  art,  ald  sıyaqlı  sózlerdi  alsaq,  tuwra 
mánide  turıp,  tek  kólem  mánisin  beretu
ǵın  barıs,  shıǵıs,  orın  sepliklerin  de  ǵana 
seplenedi  de  (artqa,  artta,  arttan,  al
ǵa,  alda,  aldınan),  basqa  sepliklerde 
ózgermeydi, al ózgerse, júdá siyrek ǵana qollanıladı. Bunday sózler máni jaǵınan 
hárekettiń  hár  túrli  hal-ja
ǵdayın  bildiredi,  olar  da  zatlıq  máni  bolmaydı,  gápte 
kóbinese pısıqlawısh bolıp xızmet atqaradı. Al sóz shaqabı ja
ǵınan bunday sózler 
                                                 
1
 Севортян Э.В. Көрсетилген мийнети, -Б.365-373. 
2
 Жирмунский В.М. О природе частей речи и их классификации, Сб. «Вопросы теории частей речи». -
А., 1958, стр. 27. 

---

 
108 
ráwishlerge  jatadı.  Tilimizdegi  birge,  birden,  birde  (geyde  degen  mánidegi), 
ilajsızdan,  shalqasınan,  bilqastan,  zorǵa,  tekte,  qapıda,  abaysızda,  jóni  menen, 
azan  menen,  al
ǵa,  artqa,  alda,  artta,  mına  jerde,  sol  jerde,  usı  jerde  sıyaqlı 
ráwishlerdiń  hámmesi  de  joqarıda
ǵıday  góneriw  jolı  menen  qáliplesken 
ráwishler»
1
.  
«Házirgi  qazaq  tilindegi  ayırım  ráwishlerdiń  quramındaǵı  affiksler  shıǵısı 
ja
ǵınan alǵanda, dáslebinde jalǵawlar bolǵanı  menen, házir olar sózdiń túbirinen 
ajıratıp  alıwǵa  bolmaytuǵın  dárejege  jetken  hám  túbirge  sińisip  ketken,  usı 
qubılıstıń  nátiyjesinde  ráwishler  jasalǵan.  Mısalı,  zorǵa,  bosqa,  tekte,  biykarǵa, 
basqa,  birge,  keshke  degen  ráwishler  barıs  seplik  jal
ǵawınıń  gónerip, 
leksikalanıwınan jasalsa, geyde, dáslepkide, kúnde, abaysızda, qapıda, qápelimde 
degen  ráwishler  orın  seplik  jal
ǵawlarınıń  gónerip,  leksikalanıwınan  jasalǵan. 
Shıǵıs  seplik  jalǵawı  menen  kómekles  (qaraqalpaq  tilindegi  eski  qural-sheriklik 
sepligi  jal
ǵawları)  seplik  jalǵawınıń  grammatikalıq  xızmetlerinen  ayrılıp,  olardıń 
leksikalanıwınan  tómendegidey  ráwish  sózler  payda  bolgan:  1)  júresinen, 
búkkesinen,  jalqasınan,  keńinen,  keltesinen,  áwelden,  dáslepten,  tosınnan;  2)  rası 
menen,  reti  menen,  ornı  menen».
2
  Túrkiy  tillerinde,  sonıń  ishinde  qaraqalpaq 
tilinde, hal feyil formalı feyillerdiń pısıqlawısh xızmetinde ónimli jumsalıp, ábden 
qáliplesiwinen hám de feyillerdiń bunday formalarınıń góneriwinen jasal
ǵan azlap,