Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

Túbir hám tiykar túsinikleri 
 
Túbir  morfema  sózlerdiń  hár  túrli  leksika-grammatikalıq  toparları  ushın 
birdey  ortaq  morfema  retinde  xızmet  ete  aladı.  Mısalı,  bas  morfeması  baslıq, 
basshı,  baspa,  baspaldaq,  basshılıq  degen  atlıq  sózlerdiń  de,  baslı,  bassız  degen 
kelbetliklerdiń  de,  basla,  baslat,  basqar  degen  feyillerdiń  de  túbiri  bolıp  sanaladı. 
Al tiykardıń túbirden ayırmashılıǵı sol, ol sózlerdiń hár túrli leksika-grammatikalıq 
toparları  ushın 
ǵana  emes,  olardıń  belgili  bir  leksika-grammatikalıq  toparınıń 
formalarına  ortaq  bolıp  keledi.  Mısalı,  bas  morfeması  atlıq,  kelbetlik,  feyil 
sózlerdiń bárine ortaq túbir bolıp kelse, baslıqlar, baslıqtıń, baslı
ǵıń sózlerine ortaq 
sóz  baslıq,  al  baslap,  baslan
ǵanlı,  baslaǵan  sózleriniń  túbiri  –  basla  feyili, 
basqaratu
ǵın,  basqarǵan,  basqarǵanlı  sózleriniń  túbiri  –  basqar  bolıp  esaplanadı. 
Demek,  túbir  morfema  –  sózlerdiń  qanday  leksika-grammatikalıq  topar
ǵa 
jatatu
ǵınlıǵına  qaramastan,  olardıń  bárine  birdey  tán,  birdey  ortaq,  tiykarǵı  oray 
bolatu
ǵın  element,  al  tiykar  –  belgili  bir  leksika-grammatikalıq  sóz  shaqaplarına 
qatnaslı bir sózdiń hár túrli formalarınıń bárine birdey ortaq element. 
Túbir  morfema  sózlerdiń  bunnan  bılay  bólsheklewge  bolmaytu
ǵın  hám 
tiykar
ǵı leksikalıq mánini bildiretuǵın bólegi bolsa, tiykar túbir menen qosımtanıń 
qosındısınan jasaladı. Mısalı: qosıqshı, padashı, doslıq, suwlı, bayla  
Tyurkologiyalıq  ádebiyatlarda  leksikalıq  mánileri  bar,  óz  aldına  jeke 
qollanılatuǵın,  sonday-aq  tildiń  házirgi  kóz-qarasınan  alǵanımızda  bunnan  bılay 
bóliwge  bolmaytu
ǵın  morfemalarǵa  (el,  or,  ot,  at,  jol,  ton,  jumıs,  balta,  biyday, 

---

 
22 
qamıs,  juwır,  jótel,  jalǵız  hám  t.b.)  túbir  dep  atalıp  júr.  Al  entik,  entele  yamasa 
jótel,  jótkir  sıyaqlı  sózlerdiń  quramında 
ǵana  qollanılatuǵın,  házirgi  waqıtta  jeke 
mánisi  joq  ent-,  jót-  sıyaqlı  morfemalar  túbir  retinde  tanılmay,  bul  sózler  tutas 
halında  túbir  delinip  júr.  Tildiń  házirgi  kóz-qarasınan  alǵanda,  óz  aldına  jeke 
mánisi  joq,  tek  sóz  quramında  qollanılatu
ǵın  joqarıdaǵı  sıyaqlı  morfemalardıń  
(ent-,  jót-)  burında  belgili  leksikalıq  mánileri  bar  jeke  sózler  bol
ǵanlıǵın  esapqa 
alsaq, olardı tariyxıy kóz-qarastan alıp qaraǵanımızda túbir dep esaplawımız kerek. 
Mısalı,  túrkiy  tillerindegi,  sonıń  ishinde  qaraqalpaq  tilindegi  kór  (kóriw)  menen 
kóz,  semiz  benen  semir,  jaq  (ot  jaq)  penen  jan  (ot  jandı)  sıyaqlı  jup-jubı  menen 
kelgen sózlerdiń hár biriniń túbiri bir ekenligi bilinip turadı. Kóz benen kór (kóriw) 
degen  sózlerdi  tariyxıy  kóz-qarastan  alıp  kara
ǵanımızda  túbiri  kó-.  Qırǵız  tilshi 
ilimpazı B.M.Yunusaliev «Qırǵız leksikologiyası» degen miynetinde jaq hám jan 
degen  feyilleriniń  túbiri  -ja-,  al  jaq  feyiliniń  quramında
ǵı  -q  sabaqtı  feyillerin 
jasaytu
ǵın  qosımta,  jan  degen  feyildiń  quramındaǵı  -n  salt  feyilin  jasaytuǵın 
qosımta dep qaraydı.
1
 Demek, ja- morfemasınıń házirgi tilde óz aldına jeke mánisi 
joq eski túbir ekenligi kórinedi. Házirgi tildiń kóz-qarasınan al
ǵanımızda, jaq hám 
jan  degen  feyiller  quramı  ajıralmaytuǵın,  yaǵnıy  bunnan  bılay  bólinbeytuǵın  bir 
tutas morfemalar retinde tanıladı. Al bulardıń quramında
ǵı -q hám -n affiksleri eski 
túbirge  ábden  sińisip  ketken,  házirgi  waqıtta  olar  bul  sózlerdiń  quramında  affiks 
retinde  qaralmaydı.  Usı  sıyaqlı  túbirler  menen  affikslerdiń  bir-birine  birigip,  bir 
tutas  morfema
ǵa  aylanıw  qubılısın  professor  V.A.Bogorodiskiy  sińisiw  qubılısı 
dep ataydı.  
Sińisiw  qubılısına  tómendegi  túbirler  mısal  bola  aladı:  jarıq, jalın, monshaq, 
qayt, qayır, oyat, oyan, móldir, mólteń, qutıl, qutqar, semir, semiz hám t.b. Bular 
házirgi qaraqalpaq tilinde jar+ıq, jal+ın, mon+shaq, qay+t, qay+ır, oya+t, oya+n, 
mól+dir, mól+teń, qut+ıl, qut+qar, sem+ir, sem+iz túrinde yamasa basqasha bolıp 
bóliwge  tuwra  kelmegenlikten,  olar  bir  pútin  túbir  morfemalar  –  sińisken  túbirler 
dep ataladı. Usınday túbirlerge jal- (jalań, jalǵız), tút- (túte, tútin, tútik), el- (elik, 
elen,  elir),  ent-  (entele,  entik),  jót-  (jótel,  jótkir),  jil-  (jilik,  jilinshik),  top-  (topan, 
topıraq),  óz-  (ózen,  ózek,  ózger),  uz-  (uzay,  uzaq,  uzayt),  mól-  (móldir,  mólteń), 
oya-  (oyat, oyan, oyaw), búl-  (búldir, búlginshilik), qut-  (qutıl, qutqar), ók- (ókir, 
óksi,  ókin)  sıyaqlılar  jatadı.  Bunday  óli  túbirlerdiń  sanı  tiri  túbirlerge  qaraǵanda 
birqansha az.  
Góne, óli túbirler erte zamanlarda ózlerine tán mánileri bar jeke sózler bol
ǵan. 
Biraq  bul  túbirler  tildiń  tariyxıy  rawajlanıwı  barısında  ayırım  qosımtalar  menen 
qollan
ǵanda  ǵana,  belgili  bir  mánini  bildiretuǵın  bolıp,  olarsız  jumsalmaytuǵın 
bolıp,  ózleriniń  dáslepki  jeke  qollanılıw  qásiyetin  joyıtıp,  bara-bara  bir  pútin 
túbirge  aylanıp  ketken.  Mısalı,  joqarıda
ǵı  túbirler  menen  birge,  jurday  jetim, 
narttay qızıl, engezerdey zor sózlerindegi jur, nart, engezer túbirlerin alsaq, olarda -
day  qosımtasısız  qollanılmaydı.  Biraq  olar  dáslebinde  ózine  tán  mánisi  bar  jeke 
                                                 
1
 Юнусалиев Б.М. Киргизская лексикология, часть 1, (развитие корневых слов), Фрунзе, 1959, С.120-
121. 

---

 
23 
sózler  bol
ǵanlıǵı  anıq.  Bulardıń  ishindegi  nart  degen  sóz  eski  túrkiy  tilinde, 
sonday-aq házirgi ayırım túrkiy tillerinde qızıl gúldiń bir túriniń atı bol
ǵan. Sózdiń 
túbirin yamasa onıń morfologiyalıq qurılısın anıqlaw ushın anıqlanatu
ǵın morfema 
tildegi  basqa  sózlerde  ushırasatu
ǵınlıǵın  yamasa  ushıraspaytuǵınlıǵın  anıqlaw 
kerek, sebebi eger bir morfema tallanatu
ǵın sózden basqa taǵı eń kem bolǵanda bir 
yamasa  birneshe  sózdiń  quramında  sol  mánide,  sol  xızmette  jumsalatu
ǵın  bolsa, 
onda olardıń tórkini bir bolǵanı. Mısalı, ókir hám óksi, joy hám joq, toy hám toq 
sıyaqlı  sózlerdi  bir-biri  menen  salıstırıwǵa  boladı.  Sonıń  menen  birge,  sózdiń 
morfologiyalıq quramı hám etimologiyalıq quramı birdey bolıp durıs kele bermewi 
de  múmkin.  Sebebi,  morfemalardıń  arasında
ǵı  mánilik  hám  grammatikalıq 
qatnaslar,  baylanıslar  birotola  joq  bolıp  ketkenlikten,  ol  sóz  óziniń  dáslepki 
mánisinen  birotola  alıslap  ketken  bolıwı  múmkin  (mısalı:  tuw-tuwla;  tın-tınıs, 
tınım; túp-túbir, sóz-sóyle, qur-qurǵadı, jap-jabıs, bol-bolıs, qat-qatnas hám hám 
t.b.).
1
   
Házirgi  túbir  sózlerdiń  bári  de  leksikalıq,  grammatikalıq  hám  seslik  jaqtan 
turaqlı  bir  pútin  formalar.  Bul  túbirler  ádebiy  tilde  jeke,  dara  sóz  retinde  de, 
jańadan hár túrli sózler jasaytu
ǵın tiykar retinde de jumsala beredi. Mısalı: ol, bul, 
kel, ket, shash, qas, bet, kóz, men, biz, siz, úmit, úyren, oyaw, jan, jaq, jalın, jal
ǵız, 
qayt,  qayır  sózlerinde  usı  qásiyetlerdiń  bári  bar.  Biraq  tariyxıy  jaqtan 
qara
ǵanımızda bulardıń  báride dórendi sózler, sebebi jaq, jan, jalın sózleri -q, -n, -
ın qosımtaları arqalı dáslepki -ja degen túbirden, qayt, qayır degen sózler -t, -ır 
qosımtaları arqalı qay- degen túbirden dóregen. Demek, dáslepki dáwirlerde túbir 
bolıp  xızmet  etken  bul  morfemalar  keyingi  dáwirlerde  gónerip,  dórendi  sózlerdiń 
quramına  enip,  ol  quramnan  bólinbeytu
ǵın  dárejege  jetken  hám  jańadan  sóz 
jasaytu
ǵın túbirge aylanǵan.