QàràQàlpàQ tIlI 0-klàss uShÍn SàBàqlÍq Qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn nókiS «Bilim» 2017 Qàràqàlpàq tili

36-shšnš®šw.
Tómendegi sóz dizbeklerin paydalanıp, gápler dúziń. Olar-
da kóp mánili sózlerdiń qanday xızmet atqarıp turǵanlıǵın anıqlań. Túsin-
diriń. 
Sóz marjanı, názik kewil, ushqır qıyal, qıyalǵa talıw, sózleri shiy-
rin, miyri qanıw, meńrew jaǵa, qarańǵılıq, mártebesi bálent, iyne-
niń kózi.
Seslik quramı hám aytılıwı birdey, biraq mánilik jaqtan pút-
killey basqa mánilerdi ańlatatuǵın sózler omonimiyalıq qubılıs 
nátiyjesinde payda bolǵan. Omonimiyalıq qubılıs tiykarında 
dóregen sózlerdiń túrleri júdá kóp. Olar sap omonimler, omo-
formalar, omofonlar hám omograflardan ibarat. 
Mánileri boyınsha pútkilley basqasha, biraq seslik quramı 
birdey, qálegen jaǵdayda birdey grammatikalıq kórsetkishlerge iye 
bola alatuǵın sózler sap omonimler, al túrli sóz shaqaplarınıń 
qatnasına qaray bir formada ǵana bir-birine uqsaytuǵın sózler 
omofonlar bolıp esaplanadı. Is—(jumıs) — is—(shanshatuǵın 
zat); aw (ań) – aw (balıq tutatuǵın qural) 
Aytılıwı birdey, biraq jazılıwı hár qıylı sózler omofonlar 
bolsa, birdey jazılıp, ózgeshe aytılatuǵın sózler omograflar dep 
ataladı. 
Omonimler hám olardıń basqa da túrleri sóylewde stillik 
xızmet atqarıwǵa uqıplı. Mısalı: 

---

41
Bul tóbeniń óz knyazı, óz begi,
Kim qábirde únsizlikke tózbedi. (Sh. S.)
Ózbegi, qazaǵı — bári tuwısqan,
Mártlik saparlarǵa beldi buwısqan. 
Kim sheber, kim olaq,
Ayta qoysın ol-aq. 
37-shšnš®šw.
Omonimlerdi tabıń. Olardıń mánilik hám qollanıw ózgeshe-
liklerin anıqlań. 
1. Qáne, berregirek kel, anıqlap qara. Aq, qara seniń ushın birdey 
emes ǵoy. Qarası seniki, aǵı meniki emes pe? 2. Qala kór, balam, 
barsań barıp qayta ǵoy, kewlińdi kótererseń. Tezirek aylanarsız, ke-
shigip qalaǵórmeń. 3. Beri qarap sóyle, ırasın ayt, taǵı hámmemizdi 
qarap etip júrme. 4. Qolım bos, barsam barıp qayta qoyayın, bos 
qaltaǵa uzaq kún qol salıp júrgennen bir nárse shıǵa ma? 5. Tek 
júrgen, toq júredi. (Naqıl) Abaylı bol, bul sımnan tok júredi.