Jábjerleniwshi esin joǵaltpaǵanǵiǵin aniqlań.
«Sizge járdem kerekpe?» - dep kóterińki dawista sorań.
Shapalaq shalip kóriń.
Ol sezbese, trapetsiya siman muskollini siǵip kóriń.
Eger jábirlengen adam sirtqi tasirlarin sezbese:
Onda qan aqpay jatirǵanliǵi hám lán jaǵdayda emesligini tekseriń hám tiyisli járdem kórsatiń.
Kúshli qan ketiw bolmasa:
Jabirlenishini tikleniw jaǵdayinda jatqariń.
Eklemshi kózden keshiriwdi ótkeriwge kirisiń.
Eger jabirleniwshi sezmbiy atirǵan bolsa:
Oni, áste-ásten arqasi menen jatqariń.
Ol demaliw jollarin ashiń, basin arqa tarepke imiytirip hám iyektiń kómekey moyinda jaraqat barliǵina gúman bolsa, tómengi jaǵini aldiǵa súriń (9-bopqa qarań).
Demniń bar-joqliǵin tekseriń.
Buniń ushin 5 sekund dawamida kóriw, esitiw hám iyis seziw nazaratidan paydalaniń.
Eger jabirleniwshi dem almay jatirǵan bolsa:
Ókpesiniń jasalma ventilyatsiyasin ótkeriwdi baslań.
Vrach hám provizorlarǵa zárúrlik tuwilǵanda joqari tájiriybeli BTY ti kórsete biliwi kerek. Sonnan kelip shiǵip BTY pániniń tiykarǵi waziypasi studentlerge tájiriybeli BTY kórsetiwin, teoriyaliq hám ámeliy táreplerin úyretiwden ibarat.
BTY kórsetiwde bir neshe basqish pariqlanadi:
Vrach hám provizorlarǵa zárúrlik tuwilǵanda joqari tájiriybeli BTY ti kórsete biliwi kerek. Sonnan kelip shiǵip BTY pániniń tiykarǵi waziypasi studentlerge tájiriybeli BTY kórsetiwin, teoriyaliq hám ámeliy táreplerin úyretiwden ibarat.
BTY kórsetiwde bir neshe basqish pariqlanadi:
Tájiriybesiz meditsinaliq járdem-bul hárqanday shaxslar tárepinen ámelge asiriliwi múmkin (shókken adamdi qutqariw, jaylardiń astinda qalǵan adamdi topiraqtan alip shiǵiw hám t. b.).
Vrachqa shekem bolǵan BTY-bul tiykarinan orta meditsinaliq xizmetkerler yamasa provizorla tárepinen ámelge asiriladi (jasalma dem aldiriw, júrekti massaj qiliw, qan aǵiwin waqtinshaliq toqtatiw hám t.b.) Nawqasti emlewxanaǵa jiberiw ham sol basqishqa kiredi.
Tajiriybeli shipakerlik járdemi-bul shipakerler tárepinen ámelge asiriladi.
Do'stlaringiz bilan baham: |