Türkmen halk döredijiligi

Şadessanlar. Görogly

---

200
Türkmen halk döredijiligi
Kyrk müňi ýasawul, bararlar paja,
Kyrk müňi galandar, giderler haja,
Kyrk müňi seýitdir, kyrk müňi hoja,
Kyrk müň ýene aga ýolly gelmişdir. 
Kyrk müňi aşpezdir, tylla tabakly,
Kyrk müňi juwandyr, badam gabakly,
Kyrk müňi mert ogly, agzy gapakly,
Kyrk müň ýene burny gylly gelmişdir. 
Bagdatda Gün dogup çyksa asmana,
Töwrizde gurular ahyrzamana,
Hesen han diýr, beýle gaýtsa zamana,
Kyrk müň şalar bese-belli gelmişdir. 
Şahyr-bagşy gazalyň aýagynda öz adyny getirmän, hanynyň adyny 
getirdi. Görogly aýtdy:
– Paý, zaňňar-eý, bu kyrk müň-kyrk müňüniň soňuny aýdynça, 
hemmejigi huşumdan çykdy. 
– Agaň sowathonmydyr?
– Agam ýedi ýyl okap, ylym hakyny alandyr, gözi hata kaklyşdygy 
besdir, tagsyr, bir zat çyrşalsa okar. 
Hesen hanyň ýanynda mürzesi bardy. Han:
– Bu namany ýazyp, Göroglynyň dogmasynyň eline ber – diýdi. 
Mürzesi bir gulaç kagyza ýazyp, depder edip, eline berdi. Hesen han:
– How, şirwanly garyndaş, sen şu namany ýatan ýerinde agaň gözü-
ne tut, namany okap, köp ýygnyň gelenini bilip, gorkusyndan ojagaz galan 
janam çyksyn – diýdi. 
– Baş üstüne, tagsyr – diýip, Görogly kagyzy telpeginiň depesine 
gysdyryp goýdy. 
– How, şirwanly, sen Göroglynyň dogmasydyryn diýdiň, sen onuň 
nähili dogmasy? Aşpezimi, düýe ýörüdenimi, jylawdarymy, paýeki 
suwçusymy, asyl seniň emeliň näme?
– Tagsyr, paýeki suwça ýetiberme, men Göroglynyň jylaw-
darydyryn. 
– Ökde emeliň bar ekeni. Agaň urşa çykanda-da bile çykýarmydyň?

---

201
– Görogly agam urşa çykanda, hemişe ýelesini saklap gelýän dog-
masy men. 
– Göroglynyň iturşy diýen urşy, wellemşaha diýen oýny barmyşyn, 
olardan bilýämiň?
– Bilýän, tagsyr. 
– Iturşunam bilýämiň?
– Beý, iturşun-a deslap öwrenip goýupdym, tagsyr. 
– Görogly agaň Gyratyna münende, urşa gitjek bolanda, iner kimin 
kükräp, nama aýdarmyşyn, ol namalardan ýadyňda galany ýokmy?
– Ýadymda galany köp, tagsyr. 
– Baý, zaňňaryň deňi-taýy ýok eken-ow. Şirwanly, agaň namasyndan 
bir nama aýdyp ber, şondan soň Göroglynyň jylawdarydygyňa bizler yna-
naýly. 
– Başym üstüne, tagsyr. Görogly urşa gitjek mahalynda, şu namany 
aýdagandy – diýip, elindäki kepjesiniň sapyny saz edinip, bäş keleme 
söz aýdar boldy:
Men saňa nä diýdim, Hesen han patyşa,
Meniň saňa dogry sözlerim bardyr. 
Atyňy ugratma gaýadan-daşa,
Meniň at işlemez ýerlerim bardyr. 
Egri däldir, saňa dogrudyr sözüm,
Ganymy göremde, açylar gözüm,
Eger atym büdräp, ýykylsam özüm, 
Ýanymda how çeken şirlerim bardyr. 
Men saňa ne diýdim, kem saýdyň bizi,
Çykarman çöllere, awlar men düzi,
Hüňkäre ýetirmän gyraryn sizi,
Kerbela deşti dek çöllerim bardyr. 
Ýigitlerim bardyr bukuda bekli,
Garaguş ganatly, arslan ýürekli,
Seri durna telli, samry börükli,
Ýagyrny galkanly goçlarym bardyr. 
Şadessanlar. Görogly

---

202
Türkmen halk döredijiligi
Görogly diýr, adym älemde destan,
Gyratym meýdanda ner kimin mestan,
Haýbatymdan titrär külli Arabystan,
Tekeli-türkmenli illerim bardyr. 
Görogly bu sözi aýdansoň:
– Päh, zaňňar-eý, agasynyň namasyny gaýyrýan eken-ow, hany indi 
bizlere iturşy, wellemşaha oýnunam görkez. 
– Tagsyr, hemme oýun-tomaşasyny görkezsek-de, şol iturşy diýen 
urşuny goýaly. 
– O niçik?
– Ol birnäçe wagtlyk uruş, tagsyr, goşunyň basgy tapar, oturabilmez. 
Görogly bir gepi öňünden bularyň boýnuna goýjak bolýar. 
– Aý, ýok, oturar – diýdi. 
– Tagsyr, häsiýetli zat däl, şuny goýaýly-la!
Görogly «goýaýly-goýaýlysyn» köp ediberensoň, Hesen han öz 
atlylaryna aýtdy:
– How, ýigitler, Göroglynyň iturşuny, wellemşahasyny görüp 
öwrenip bilseňiz, her haýsyňyz bu wagta çenli bütin emlägiňizi satyp 
berjekdiňiz. Ynha, şirwanly öz süňkdeş garyndaşymyz, saý-sebäp bilen 
sataşypdyr, bir pul çykdajyňyz boljak däl, halys mugt öwretjek. Şu öwre-
dip gezip ýörkä, ýüzüne gözleseňiz, kelläňizi alaryn – diýip, gylyjyny 
syryp, ýalpyldadyp öňünde goýup otyr, zaňňar. Hökümi güýçli han, her 
kim ýere bakyp otyr, agyr ýygyn suw sepilen ýaly boldy. 
Görogly içini güldürip aýtdy:
– Tagsyr, siziň gara çynyňyz ekendigini indi bildim. 
Göreş tutjak adam ýaly, orta geçip, bilegini mazaly çyzgap, iki sy-
nyny biline gysdyryp, baýaky kepje-de elinde, ol kepje-de ýedi ýyl ýer de-
pilip, laý edilen kepje, edil ýalaw ýaly, sapynyň uzynlygam gulaç ýarym. 
– Tagsyr, iturşy entek soňa dursun, ony iň soňunda öwredeýin. 
Iturşundan öňinçä wellemşaha diýen oýnuny öwredeýin – diýip, kepjäniň 
sapynyň ujundan tutup, ugruna ylgap ötägitdi. Haýsy ugurdan degse, 
gyryp-ýapyryp barýar. Aňry çetine çykyp, bärligine-de bir degip gaýtdy. 
– Ine, tagsyr, wellemşahasy şu. Aýlantabak diýenem oýny bar, 
onam görkezeýin – diýip, kepjäniň sapynyň ujuragyndan tutup, gözüni 
ýumup pyrlanyberdi. Birki ýarymynyň bokurdagyndan deg-ýär, bir-iki 
ýarymynyň maňlaýyndan degýär, göwresi otyr, kellesi pyzlawuk kädi 
ýaly, honda ýatyr. 

---

203
Hesen hanyň ýygnyny «onda ol, munda bul» diýip gyryp ýör. 
– Haý, oýny-da gursun, özi-de, basyň zaňňary – diýip, Hesen han 
dergazap bolup ýerinden turdy. Basyň diýeni bilen Görogly basdyrjakmy. 
Zyňdy meýdana tarap özüni. Görse, çeträkde Hesen hanyň aty gaňtarylgy 
duran eken. «Şundan gowragy hernä ýokdur-da gerek» diýip, Görogly 
ylgady ata garşy, tanapyndan saldy kepjäni-de, towsup mündi atyň üstüne. 
Bular munuň yzyndan «Atlan-ha-atlan, öňünden bol-ha-öňünden bol» 
boluberdiler. Alagalmagal boldular. Göroglyny gala garşy gaçarmyka 
diýipdiler, emma Görog-ly ol aýdanlaryny etmedi, kyblasynda bir dag 
bardy, şoňa garşy atyň jylawyny deňläberdi. Atlanyp, yzyndan kowmaga 
başladylar. Köpläp ýakynlasalar, Görogly gaçyp otyr, birden-ikiden ýe-
täýseler, dönägede kepje bilen agdarýar, Göroglynyň kä gaçyp, kä dönüp 
urşup ýörşi, edil iturşy ýalydy, ýeke-ýekeden ýaplap gelýär. 
Hesen han: «Oýunçy utulanyny bilse ýagşy» diýenleri, indi men 
näme işläp durun?» diýdi. Dagyň ýüzünde inçe çuňňur ýodalar bol-ýar. 
Hesen han şol ýodalaryň birine düşüp, öňüni başlap gaçyberdi. Görogla-
da tüýs geregi şoldy. Bu darajyk ýoda düşüp ugran ýygyn bir-biriniň 
öňüne düşübilýärmi? Görogly bolsa girdi bir çetinden, ýekän-ýekän ur, 
ýyk, sanç, agdar. Ýeňse berip barýan ýygyn darajyk ýodada yzyna-da 
öwrülip bilenok. Görogly ýetip baryp, Hesen hanyň atyny şapba jylawlap, 
ýüzüne bakagada:
– Iturşuny öwrendiňmi, tagsyr? – diýdi. 
– Kemsiz öwrendim, şirwanly gardaş. 
– Kemis-kümsüň galanok al-la?
– Hergiz-hergiz galan däldir. 
– Onda pugta bil, unutma, şuňa iturşy diýip aýdýandyrlar. Indi 
ýeriňden gymyldaman dur. 
Hesen han simap kimin sandyrap, gamyş kimin galdyrap dur. Görogly 
Hesen hany düşürip, öz münüp gelen palanly ýabysyna mündürip, ýabynyň 
garnynyň aşagyndan çekip, aýagynam daňdy, elinem syrtynda baglady. 
Ýabyny bolsa ýaňky ýoda salyp, şeşmer bilen sagrysyna bäş-altyny gon-
durdy. Dagyň jülgesinden hemişe ot daşamaga öwrenen ýaby muny aldy-da 
ötägitdi. Bardy Hüňkäriň goşunynyň bir ýan çetinden. Muny gören gülüş, 
gören gülüş, syp-syrdam bolup, Hüňkäräň gaşyna baryp, zommaragada 
duruberdi. Hüňkär aýtdy:
– Heý, zaňňar, salam ýok, helik ýok, habaryňy ber!