XiMiYa kabinetine qoyilatuǵin talaplar
Download 0.57 Mb.
|
XiMiYa KABiNETiNE QOYILATUǴIN TALAPLAR
- Bu sahifa navigatsiya:
- Ammiak
- Kislorod
- Karbonat angidrid
- Propan-butan aralaspasi
- Acetilen Vodorod sul’fid
- X iMiYaLIQ LABORATORiYaDA JÁBiRLENıwshıGE BiRiNShi JÁRDEM KÓRSETiW
XiMiYaLIQ LABORATORiYaDA JÁBiRLENıwshıGE BiRiNShi JÁRDEM KÓRSETiW Ximiya laboratoriyasmda ámeliy hám laboratoriyalıq jumıslardı ótkeriwde baxiciz hádiyseler júz beriwi múmkin. Oqitiwshi baxiciz hádiyse júz bergende dárhál mektep medicina xizmetkerine xabar beriwi hám dáslepki járdem kórsetiwi kerek. Jábirlenıwshı esin joǵaltqan bolsa: Taza hawa menen támiyinlew; Moynin, kókireklerin sheship, kiyimlerin bosastirip qoyıw; Ayaq tárepin kóterip qoyıw; Júzine suwiq suw sebiw; Nashatr spirtin iyiskeletiw kerek; Jaraqatlanǵanda yaki qanday da bir jerin kesip alǵanda, jaraqatlanǵan jerdi 3 % li vodorod pereoksid penen juwıp hám átirapina iod eritpesin súrtip, bint penen baylap qoyıw kerek. Murinnan qan aqqanda jábirlenıwshıni jatqarip, moynin aship qoyip, mańlayina iǵal shúberek basip, ayaǵina grelka qoyıw kerek. Jábirlenıwshıge tez járdem sipatında jasalma dem aldiriw, júrekti massaj qiliw siyaqli usillar da kórsetilıwı kerek. Jábirlenıwshıni vrach baqlawina tapsirǵannan soń, eger baxiciz hádiyse awiriraq bolsa, bul haqqında N-1 formasin toltiriw zárúr. Dáslepki járdem kórsetiw jábirlenıwshı ómirin saqlap qaliwda úlken áhmiyetke iye. Issi tásirinen kúygen jerge 2-3% li kaliy permanganat eritpesi yaki ishimlik sodasi menen iǵallangan shúberek qoyiladı. Eger de qatti kúyiw júz berse, vrach kelgenge shekem kúygen jerdi qurǵaq sterillengen bint yaki siyle menen jawip qoyıw kerek. Kúygen jerge vazelin yaki may súrtiw múmkin emes. Kúygen jerge «oksikor» mazinan súrtiw jaqsi nátiyje beredi. Kúyiw dárejesine qarap bir yaki úsh márte súrtip, siyle menen baylap qoyiladı. Kóz ximiyalıq zatlar arqali kúygende - kózdi kúshli suw aǵimi menen juwiw kerek. Eger kóz silti menen kúygen bolsa 2% li borat kislotasi menen, kislota menen kúygen bolsa 3 % li ishimlik soda eritpesi menen juwiladı. Kózdi uwqalaw múmkin emes. Kózdi sút penen juwiw da jaqsi nátiyje beredi. Kislotalar menen kúygende - kúygen jerdi suw menen kóp márte juwıp, soń 5% li ishimlik soda eritpesi menen juwiladı. Ftorid kislotasi menen kúygende - uzaq waqit suw menen juwıp, magniy oksidınıń 20% li suspenziyasi súrtiledi. Siltiler menen kúygende - kúygen jerdi suw menen, soń 1-2% li sirke yaki limon kislota eritpeleri menen juwiladı. Fosfor menen kúygende - kúygen jerdi 1-2% li CuSO4 yamasa 5 % li kaliy permanganat eritpesi menen iǵallanǵan siyle menen baylanadi. Gazlar yakipuwlar menen záhárlengende - jábirlenıwshıni ashiq hawaǵa alıp shiǵip, dem aliw sharaları kóriledi. Kúshlirek záhárleniw júz berse tómendegi sharalar kóriledi. Uglerod (II) oksid (iyis gazi) menen záhárlengende, nashatr spirtin iyiskeletiw, deneniń suwiq qatıp qaliwınıń aldin aliw, ayaq hám qollarǵa grelka, issi kompress qoyıw, kofe ishiriw, eger de dem aliw toqtasa, kislorod penen birgelikte jasalma dem aldiriw kerek. Vodorod sul’fid penen záhárlengende - kókirekke gorchishnik qoyıw, xlorli hák iyiskeletiw, awir hallarda kislorod penen birgelikte jasalma dem aldiriw kerek. Brom puwinan záhárlengende - nashatır spirtin iyiskeletiw, kóz, murin hám awizdi 2% li ishimlik sodasi eritpesi menen juwiw kerek. Kislorodtan dem aldiriw hám tinish qaldiriw kerek. Ammiaktan záhárlengende - sirke kislotasi qosilǵan suw puwinan tereń dem aldiriw kerek. Sinap puwları menen záhárlengende - máyek aǵiwizin (belogin) ishiriw zárúr. Xlor menen záhárlengende - kislorod, suw, spirt puwlarınan tereń dem aldiriw, awir jaǵdayda vrachqa xabar beriw kerek. Anilin menen záhárlengende - asqazandi aktivlengen kómir menen juwiw kerek. Anilin menen záhárlengende sút hám may paydalanilmaw kerek, sebebi olar anilin háreketin tezletedi. Anilin terige tússe - ol suwiq suw menen juwiladı hám záhárlengen jerge 1-2 % li sirke kislotasi eritpesi súrtiledi. Download 0.57 Mb. Do'stlaringiz bilan baham: 
|