Ӛзбекстан республикасы жоқары ҩӘм орта арнаўлы билимлендириў министрлиги әжинияз атындағы нӛкис

ӘДЕБИЯТЛАР 
1. 2017-2021 йилларда Ўзбекистон Республикасини ривожлантиришнинг бешта устувор 
йўналиши бўйича Ҳаракатлар стратегияси. Ўзбекистон Республикаси Президентининг 
«Ўзбекистон Республикасини янада ривожлантириш бўйича Ҳаракатлар стратегияси 
тўғрисида»ги 2017 йил 7 февралдаги ПФ-4947-сон Фармони. Ўзбекистон Республикаси қонун 
ҳужжатлари 
тўплами, 
2017 
й., 
6-сон, 
70-модда, 
20-сон, 
354-модда). 
http://www.lex.uz/pages/getpage.aspx?lact_id=3107036
) 
2. Ózbеkistоn Rеspublikаsi Хаlıq bilimlеndiriw sistеmаsın 2030 jilǵa shekem rawajlandırıw 
Kоncеpciyasi. 

---

378 
BOLAJAQ BASLAWISH KLASS OQITIWSHILARINIŃ ILIMIY-IZERTLEW 
JUMISLARIN ALIP BARIWǴA BAYLANISLI KOMPETENCIYALARIN 
QÁLIPLESTIRIWDIŃ PEDAGOGIKALIQ TIYKARLARI 
 
J.S.Pirmanova – NMPI, Tálim hám tárbiya teoriyası hám
metodikası (baslawısh tálim) 1-kurs magistrantı 
Ózbekstan Respublikası Prezidenti SH.M.Mirziyoevtiń 2019 jıl 6 sentyabrdegi 
―Professional tálim dizimin jánede jetilistiriwge tiyisli qosımsha sharalar tuwralı‖ PP-5812-san 
Párman islep shıǵılǵan. Bul nızam ―Ómir dawamında tálim alıw‖ principi tiykarında basqarıw 
hámde pedagog kadrlardıń úzliksiz tájiriybesin asırıw tártibin belgileydi. 
Mámlektimizde tálimniń úzliksizligi, házirgi waqıtta, tárbiya processiniń úzliksizligin 
kórsetedi. Tálim processinde integraciya bilim hám kónlikpeler kompleksi keńeyttiriwshi derek 
wazıypasın orınlaǵan bolsa, tárbiya processine say integraciya úzliksiz tárbiya dizimin 
baylanıstırıwshı mexanizm wazıypasın atqaradı. Bunıń ushın tómendegi wazıyalar orınlanıw 
kerek:
- oqıtıwshı kásip iskerligin qáliplestiriwge qolaylı sharayatlar jaratıw; 
- shaxsqa baǵdarlanǵan tálim mánisin ańlatıwshı oqıw seminarlar; 
- seminar-treningler shólkemlestiriw; 
- pedagogikalıq sheberlikti qáliplestiriwde teoriyalıq bilimlerdi ámeliyatqa hám 
tájiriybelerge aylandırıw; 
- úzliksiz tálim-tárbiya diziminde oqıtıwshınıń iskerliginiń nátiyjesin anıqlaw.
Tálimniń maqseti, wazıypaları, mazmunınan kelip shıqqan halda oqıw processin 
shólkemlstiriw, basqarıw hám pedagog kadrlardı qayta tayarlaw hám úzliksiz tájiriybesin asırıw 
ushın tálim dástúrlerin innovacion jandasıwlar tiykarında hár dayım jańalap barıw ámelge 
asırıladı.
El basshımızdıń Joqarı Keńeske Múrájatnamasında oqıtıwshılardıń házirgi kúnde hár bes 
jılda tájiriybe asırıwın aytıp, ―Ómiri dawamında oqıw‖ principi tiykarında óz tájiriybesin 
úzliksiz asırıp barıwın ayrıqsha aytıp ótti. Haqıyqatında da, házirgi waqıtta oqıtıwshılar hár bes
jılda tájiriybe asıradı. Bul álbette jeterli emes. 
Sebebi bilim dárejesi jeterli bolmaǵan oqıtıwshı az múddette jaqsı nátiyjege, jetiskenlikke 
erise almaydı. Oqıtıwshılar tınbay izleniw hám óz ústinde jumıs alıp barıw kerek.
Ózbekstan Respublikasını Prezidentiniń Joqarı Májiliske Múrájatnamasında 
mámleketimiz zamanagóy joqarlawǵa erisiw maqsetinde innovacion rawajlanıw basqıshına 
kirgenligi aytıp ótilgen. ―Innovaciya-bul keleshek degeni. Biz ullı kelehegimizdi qurar 
ekenbiz... áyne innovaciyalıq ideyalar tiykarında baslawımız kerek . Innovaciyalıq rawajlanıw 
hám sanlı ekonomika jolına ótiwimiz biykarǵa emes. Sebebi házirgi dáwirde zaman tezlik 
penen rawajlanıp baratırǵan waqıtta kim jeńiske erisedi? Jańa pikir, jańa ideya, innovaciyaǵa 
tayanǵan mámleket jeńiske erisedi‖[1].
Ǵárezsiz Ózbekstanımızda ―Kadrlar tayarlaw milliy dástúri‖ hám ―Tálim tuwralı‖ Nızam 
tiykarında baslawısh klass ushın hár tárepleme jetik oqıtıwshılar tayarlaw hám olar tájiriybesin 
zaman talapları sheńberinde turaqlı asırıw tálim dizimin reformalawdıń quramlıq hám úzliksiz 
buwını sıpatında mámlekettiń úlken wazıypası esaplanadı. Haqıyqatında da ilim-pán hám 
texnologiyalardıń tezlik penen rawajlanıw aqıbetinda jańalıqlar kóleminiń keskin artıwı aldıńǵı 
mámleketler dárejesindegi kúshli hám jetik tájiriybeli kadrlar tayarlaw máselesi úzliksiz 
tálimniń tiykarǵı fundamenti esaplanǵan baslawısh tálim dizimi ushın joqarı pedagogikalıq-
kásiplik sheberlikke iye bolǵan izleniwsheń oqıtıwshılardı tayarlawdı kórsetpekte. 
Mámleketimizde ámelge asırılıp atırǵan tálim reformaları dástúriy tálim túrlerinen parqlı 
ráwishte jaslardı bárkamal shaxs sıpatında qáliplesip, rawajlanıp barıwın támiyinlewge xızmet 

---

379 
etiwshi baslawısh tálim diziminde oqıw processin shólkemlestiriwdiń tiyimli kólim hám 
usılların islep shıǵıw, baslawısh klass balalarǵa tálim-tárbiya beriwdiń pdagogikalıq hám 
psixologiyalıq tiykarlardı optimallastırıwǵa alıp keliwshi ilimiy qaraslar, pedagogikalıq 
teoriyalar hám didaktikalıq materiallar jaratıw imkanın beredi.
Ózbekstan Respublikası Joqarı tálim konsepciyasında qániygeniń wazıypaları 
tómendegishe belgilengen: ―Qániyge óz iskerligi, qanday tarawda bolǵanına qaramastan, 
dóretiwshilik jámáátlerde isley alıw qábiliyetine menejment hám marketing tarawlarında 
tayarlıqqa iye bolıwı, jańa texnologiyalardı engiziwdiń xojalıq, sociallıq hám mádeniy 
táreplerin anıq sáwlelendire alıw kerek‖. Usı pikirler oqıtıwshılarǵa da tiyisli. Sebebi 
jámiyetimizde júz berip atırǵan ózgerisler, bazar múnásibetlerine kirip barıwımız oqıtıwshıdan 
tek ǵana kásiplik bilimdi emes, bálkim ekonomikalıq, yuridikalıq, texnikalıq bilimlerden da 
xabardar bolıwın talap etpekte. Sonday-aq, bul orında baslawısh klass oqıtıwshısı haqqında 
ayırıqsha toqtap ótiw zárúr. 
Baslawısh klaslarda kózde tutılǵan tálim nátiyjeliligi baslawısh tálim konsepciyasında 
aytıp ótilgen ideyalar tiykarında jaratılǵan sabaqlıqlar, oqıw qollanbalar, metodikalıq usınıslar, 
oqıw processin shólkemlestiriwdiń metod hám mexanizmleri, oqıtıwdıń innovacion ideyaları 
hám qurallarına baylanıslı. Biraq bul pedagogikalıq processte joqarı pedagogikalıq tájiriybe 
hám kásiplik bilimge iye bolıw, sabaq processinde mashqalalı jaǵdaylardı jarata alatuǵın hám 
onıń sheshimin sheshe alatuǵın baslawısh klass oqıtıwshısınıń ornı ayrıqsha áhmiyetke iye 
ekenligin aytıp ótiwimiz kerek. Joqarı klass oqıtıwshısı tábiyiy hám social-gumanitar pánlerdiń 
fundamental tiykarları hám ulıwma nızamları, olardı insanıylıq jámiyetindegi ornı hám 
áhmiyetin dizimli úyretiwge, bilim beriwdiń differencial táreplerine kóbirek maqsetti qaratsa, 
baslawısh klass oqıtıwshısı pedagogikalq hám psixologiyalıq bilimler kompleksi, tálim 
nátiyjliligin asırıw metodları, faktor hám qurallar menen qurallanǵan, matematika, ana tili, 
tábiyat, insan hám jámiyet tálim tarawlarınıń ilimiy-teoriyalıq tiykarların jetik bilgen halda 
balanıń jas (fiziologiyalıq hám psixlogiyalıq) ózgesheliginen kelip shıǵıp pánniń ulıwmalıq 
táreplerin úyretiwge, yaǵnıy integrativ tálim beriwge itibar qaratadı. Bunnan tısqarı baslawısh 
klass oqıtıwshısı balanı oyın iskerligindegi lementlrdi tálimlik iskerlikke qaratıwdı basqara alıw, 
juwapkrshilikti seziniw, ayırım mashqalalı jaǵdaylarda durıs sheshimler qabıl ete alıw, waqıttı 
rejelestiriw oqıwshılardıń qızıǵıwshılıqların itibarǵa alıw, sonday-aq, jaqsılıqtı qádirlep jarqın 
kleshekti gózlew páziyletlerdiń qáliplesiwine tárbiyashıda juwapker. Baslawısh klass 
oqıtıwshısınıń taǵı bir zárúr sıpatlarınan biri-tálimiy iskerlikti baslawısh hám ulıwmalıq tálim 
pánleriniń úzliksiz tárepleri hámde baslawısh tálim basqıshı pánleriniń óz-ara baylanıslıq 
principleri tiykarında payda etiw. 
Házirgi waqıtta qala hám rayon mektepleriniń baslawısh klass oqıtıwshıları jumıslarında 
kóplegen mashqalalar, atap aytqanda, baslawısh tálimniń jeke pánlerdi oqıtıwda dástúriy emes 
tálim metodlarınan paydalanıw processindegi kemshilikler; oqıwshılar bilimin bahalawdaǵı 
anıqsızlıqlar; oqıwshılardıń psixologiyalıq jaǵdayların sezine almaslıq hám nátiyjede olarda 
oqıw processine salıstırǵanda motiv oyata almaw; oqıw processinde pánler aralıq baylanıslılıqtı 
támiyinley almaw; didaktikalıq principlerdiń mánisin tolıq túsinip jetpegenligi sebepli olarǵa 
ámel qılmaw jaǵdayları kózge taslanbaqta. Bul máselelerdiń jaqsı sheshimin tappay turıp, 
baslawısh klaslarda tálim sıpatı hám nátiyjeliligi haqqında sóz etpesek bolmaydı. 
Sonlıqtan, ullı Batıs pedagogı A.Disterverg aytıp ótkenindey: ―Jaqsı oqıtıwshı óziniń 
tárbiya principlerinen hesh qashan waz keshpeydi. Oqıtıwshı óz ústinde erkin islewi kerek. 
Jaman oqıtıwshı haqıyqattı aytıp qoyadı. Jaqsı oqıtıwshı oqıwshılarǵa haqıyqattı tabıwǵa 
úyretedi‖. 
Kórsetip ótilgen mashqalalar tikkeley joqarı oqıw orınlarında oqıw processin 
shólkemlestiriwde innovacion jandasıwdı, sonday-aq, bolajaq baslawısh klass oqıtıwshıların 

---

380 
tayarlawda pánler aralıq baylanıslıqtaǵı dizimli bilimler beriliwin támiyinlewdi talap 
etiledi.Oqıtıwshı pedagogikalıq jumıs islew ushın pedagogika teoriyası, filosofiya, socialogiya, 
mádeniyattanıw, dintanıw, balalar anatomiyası hám fiziologiyası, psixologiya, siyasattanıw kibi 
pánlerdi biliwi shárt esaplanadı. Sonday-aq baslawısh klaslarda tábiyattanıw pánine tiyisli 
ob‘ekt hám hádiyselerdi durıs aytıw ushın fizika nızamların biliwi kerek. 
Házirgi kúnde kompetenciyalıq jandasıwǵa tiykarlanǵan DTS ne ushın zárúr bolıp qaldı. 
Bul sorawǵa juwap beriw ushın ―Kadrlar tayyarlaw milliy dástúri‖niń tiykarǵı quramlıq 
bólimlerine dıqqat awdarıw kerek. Yaǵnıy tálim dizimi, shaxs, mámleket hám jámiyet, pán hám 
islep shıǵarıwdan ibarat milliy modeldiń ayrım bólimlerdegi úlken ózgerisler, tiykarınan, 
mámleket hám jámiyettiń túpten ózgeriwi, ómirimizge kirip kelgen axparat-kommunikacion 
qurallar, pánniń eń sońǵı jetiskenliklerine tiykarlanǵan zamanagóy islep shıǵarıw 
texnologiyaları hám aldıńǵı jaslardan túpten parqlanıwshı ózgeshe pikirlewshi jaslardıń júzege 
kelgenliklerin aytıw múmkin. 
Bunnan tısqarı, búkil dúnyada bolıp atırǵan tálim tarawındaǵı reformalar da, tiykarınan 
Qubla-Shıǵıs Aziya mámleketleri, Evropa hám Amerika kontinentindegi 10-15 jıldan beri 
ámelge asırılıp atırǵan bilimlendiriwge tiyisli reformalardı keltiriw múmkin. Máselen, hár úsh 
jılda oqıwshılardıń ózlestiriwin bahalaw boyınsha Xalqaralıq dástúr (PISA) dúnya mámleketleri 
tálim dizimi sıpatın úyrenip shıǵadı. PISA (Programme for IntrnationalStudent Assessment) 
dástúriniń maqseti 15-16 jaslı oqıwshılardıń mektepte berilip atırǵan tálimdi qay dárejede 
ózlestirgeni hám olardı insan iskerliginiń túrli tarawlarında qollana alıwın izertlewden ibarat. 
PISA dástúri boyınsha qániygeler tárepinen 15-16 jaslı oqıwshılardıń oqıw sawatxanlıǵı, 
matematikalıq sawatxanlıǵı hám tábiyiy ilimiy sawatxanlıǵı sınawdan ótkiziledi.
Bazar múnásibetleri sharayatında miynet bazarında ústin turatuǵın kúshli básekilesiwge 
sabırlı bolıw hárbir qániygeden kompetentlikke iye bolıw, izbe-iz ráwishte asırıp barıwdı 
kórsetpekte. 
―Komptentlik‖ (ingl. ―comptence‖ – qábiliyet) – iskerlikte teoriyalıq bilimlerden nátiyjeli 
paydalanıw, joqarı dárejedegi kásiplik ámeliyat, sheberlik hám qábiliyetti kórsete alıw 
―Kompetentlik‖ túsinigi tálim tarawına psixologiyalıq ilimiy izleniwler nátiyjesinde kirip 
kelgen. Psixologiyalıq kóz qarastan kompetentlik ―dástúrge tán bolmaǵan jaǵdaylar, kútilmegen 
processlerde qániygeniń ózin qanday tutıwı, sáwbetlesiwge kirisiwi, qarsılaslar menen óz-ara 
múnásibetlerde jańa jol tutıwı, anıq emes tapsırmalardı orınlawda, kelispewshiliklerge tolıq 
maǵlıwmatlardan paydalanıwda, izbe-iz rawajlanıp barıwshı hám qıyın processlerde 
háreketleniw rejesine iyelew‖di ańlatadı [2]. 
Juwmaqlap aytqanda, bolajaq qániygeler ózin tárbiyalıq tásir kórsetiw ushın ózi jetik 
tárbiya kórgen, ruwxıy dúnyası bay, kewli taza, estetikalıq jaqtan joqarı oqıtıwshı oqıwshılarǵa 
say úlgili bolıw kerek. Usı kóz qarastan kelip shıǵıp, oqıtıwshınıń kásiplik sheberligi 
rejelestirilign hám shaxsıy iskerlik talap etiledi. Tárbiyalanıwshılıq teoriyası hám onıń 
metodikası oqıtıwshı ilimiy teoriyalıq hámde metodikalıq bilim, tájiriybe iyesi bolıwdı talap 
etedi. Teoriyalıq bilimlerdi ámeliyatta qollanıw kásiplik sheberlik sırların iyelew imkanına iye 
boladı. Baslawısh klass oqıtıwshıların tayarlawda búgingi kún talaplarınan kelip shıqqan halda 
jas oqıwshılardıń ruxıy-fiziologiyalıq jaǵdayların itibarǵa alǵan jaǵdayda oqıtılatuǵın pánler 
muǵdarın belgilew, walayatlardaǵı oqıtıwshılar tájiriybesin asırıw hám qayta tayarlaw intitutları 
isshileri tárepinen tikkeley mekteplerde baslawısh klass oqıtıwshılarınıń tájiriybesin asırıw hám 
qayta tayarlaw máselelerin kórip shıǵıw. Alıp barılıp atırǵan izertlewlerdiń maqseti - bolajaq 
oqıtıwshılardıń didaktikalıq ózlestiriw sıpatın jaqsılawdı támiyinleytuǵın óz betinshe jumıslardı 
shólkemlestiriw metodikasın teoriyalıq tiykarlaw hám metodikasın islep shıǵıwdan ibarat bolsa, 
onday jaǵdayda pedagogikalıq eksperimenttiń maqseti – bolajaq oqıtıwshılardıń didaktikalıq 

---

381 
túsiniklerin iyelew boyınsha islep shıǵılǵan óz betinshe jumıslardı shólkemlestiriw metodikası, 
olardı ózlestiriw sıpatına tásirin bahalawdan ibarat boladı.