1. Metod haqqında túsinik. Balalar psixologiyası hám psixodiagnostikası pániniń tiykarģı hám járdemshi metodları

Balalar psixologiyasɪ hám psixodiagnostikasɪ pániniń tiykarģɪ hám járdemshi metodlarɪ
Balalar psixologiyası ulıwma psixologiyanıń arnawlı tarawı bolıp, ol óz predmetin úyreniwde ulıwma psixologiyanıń barlıq metodlarınan paydalanadı. Metod degenimiz- bul ilimiy nátiyjelerdi alɪw usɪlɪ bolɪp, ol balalardıń tiykarǵı iskerliklerine hám jas ózgesheliklerine sáykes qollanılɪwɪ lazɪm. Demek balalar psixologiyasɪ metodlarɪn mektepke shekemgi jastaģɪ balalardɪń psixologiyalɪq rawajlanɪw nɪzamlɪqlarɪn, balanɪń iskerliginiń rawajlanɪw ózgesheligin, psixikalɪq processleriniń rawajlanɪwɪ, balalardɪń ruwhɪyatɪn, shaxs bolɪp qáliplesiw ózgesheligin, olardɪń mektepke tayarlɪq dárejelerin úyreniwde hám dógerek-átirapqa bolģan qarɪm-qatnasɪn úyreniwde qollanɪladɪ.
Mektepke shekemgi jastaģɪ balalardɪń psixikasɪnɪń ózgesheligin úyreniw - bul quramalɪ prosess bolɪp tabɪladɪ. Olardɪ uyreniw barɪsɪnda tek bir ģana izertlengen parametr boyɪnsha juwmaq shɪģarɪwģa bolmaydɪ, sebebi olar bir-birine baylanɪslɪ bolģan parametrler jɪynaģɪnan juwmaq shɪģarɪladi. Sonlɪqtan, diagnostikalaw prosesinde balalardɪ hár tárepleme úyreniwge baģdarlanģan metodikalardan paydalanɪp, olardɪń nátiyjelerin salɪstɪrɪp, bala haqqɪnda bir pútin anɪq túsinikke iye bolamɪz. Sonɪń menen birge qollanɪlatuģɪn metodikalardɪ durɪs tańlap hám qaģɪydaģa ɪlayɪq alɪp barɪw úlken áhmiyetke iye, sebebi tájriybe ótkerilip atɪrģan waqɪtta balanɪ sharshatɪp qoymaw, onɪń bul prosessten bas tartɪwɪna jol qoymawɪmɪz kerek.
Alɪnģan maģlumatlardɪ analiz qɪla otɪrɪp, izertlenip atɪrģan balanɪń psixikasindaģɪ baylanɪslarģa ayrɪqsha itibar beriwimiz kerek (túsinik dárejesi, biliw uqɪplɪlɪģɪ, jeke ózgeshelikleri, basqalar menen qarɪm-qatnasɪ). Usi analizler tiykarɪnda bala haqqɪnda psixologiyalɪq xarakteristika dúzilip, jáne de balada ushɪrasɪp atɪrģan kemshilik hám artta qalɪwshɪlɪq prosessleri de belgili bola baslaydɪ. Sebebi, turmɪsta psixologiyalɪq prosesslerdiń barlɪģɪ bir-biri menen baylanɪslɪ bolɪp, olar bir-birine tásir etip otɪradɪ. Mɪsalģa, balanɪń oqɪwģa úlgermewi, onɪń biliw uqɪplɪlɪģɪnɪń pásliginen, yamasa onɪń kúshli tɪnɪshsɪzlanɪwɪnan, yaki tez beyimlese almawɪ sebebinen de bolɪwɪ múmkin. Óz gezeginde balanɪń este saqlawɪn hám oylaw dárejesin bahalay otɪrɪp, balanɪń ayɪrɪm jeke ózgesheligin de anɪqlayɪmɪz kerek boladɪ.
Diagnostikalaw – balanɪń psixikasɪndaģɪ ushɪrasatuģɪn korrekciyalɪq artta qalɪwshɪlɪqtɪ úyreniw, onɪń aldɪn alɪw, balanɪń qábiliyetlerin anɪqlaw, onɪń psixikssɪndaģɪ ózgesgeliklerdi anɪqlap, balaģa járdem beriw bolɪp tabɪladɪ. Demek, psixologiyalɪq xarakteristika tiykarɪnda korrekciyalɪq jumɪslardɪń jobasɪ dúzilip, balaģa járdem beriw ushɪn, ápiwayɪ kemshiliginen baslap quramalɪ defektlerin dúzetiw barɪsɪnda jumɪstɪń nátiyjeliligine iye bolɪw ushɪn ápiwayɪ metodikalardɪ ótkeriw qaģɪydalarɪna itibar beriw kerek, sebebi nemquraylɪq penen ótkerilgen diagnostika balaģa járdem beriw ornɪna jábir shegiwine alɪp keliwi múmkin.
Izertlew jumɪslarɪ, qaģɪydaģa muwapɪq, baqlaw hám úlkenler menen sáwbetlesiwden (tárbiyashɪsɪ menen, oqɪtɪwshɪsɪ menen, ata-anasɪ menen) baslanadɪ. Sáwbetlesiw waqtɪnda siz bala haqqɪnda maģlɪwmatlardɪ toplap, balanɪ yamasa olardɪń ata-analarɪnɪń ne nárse táshwishke salɪp turģanlɪģɪn anɪqlap alɪwɪńɪz kerek. Balanɪ úyreniwde eń dáslep onɪń sɪrtqɪ qarɪm-qatnasɪna, yaģnɪy dógerek-átirapqa, úlkenler menen teńqurlarɪna qarɪm-qatnasɪ, onɪń sol waqɪttaģɪ jaģdayģa reakciyasɪna itibar beriw kerek. Eń áhmiyetlisi bala qarɪm-qatnas jasawģa tayarma, onda aktiv qatnas barma, (mɪsalģa, topardaģɪ jaģdaydɪ úyrenedi, oyɪnshɪqlardɪ qɪzɪģɪwshɪlɪq penen kóre baslaydɪ, basqa balalar menen qarɪm-qatnasɪ úyreniledi h.t.b.) yamasa qozģalmastan, otɪrģan jerinen qozģalmay, basqa nárselerge alan bolɪp otɪrma, yaki ayaq-qollarɪ menen oynap otɪrma h.t.b. Balanɪń bunday jaģdayģa túsiw sebepleri onɪń táshwishleniwi, ózine itibar qaratqɪsɪ kelmegeni yamasa qorqɪw sezimleri sebep bolɪwɪ múmkin. Bul faktlerdiń hámmesi balanɪń psixodinamikalɪq hám jeke ózgesheliklerine baylanɪslɪ boladɪ. Baqlaw barɪsɪnda alɪnģan maģlɪwmatlar izertlew natiyjeleri menen salɪstɪrɪlɪp, balanɪń intellektual tábiyatɪn yamasa emocional artta qalɪwshɪlɪģɪn anɪqlawģa múmkinshilik beredi.
Izertlew barɪsɪnda metodikalardɪ izbe-izlik penen almastɪrɪp barɪw kerek, sebebi tanlanģan metodlar óz qaģiydalarɪna hám baģdarɪna iye bolɪp, balanɪń este saqlap qalɪw dárejesin, oylaw, qabɪl etiw dárejesin anɪqlawģa h.t.b. baģdarlanģan boladɪ.
Diagnostikalawdɪ dáslep súwret saldɪrɪwdan baslawdɪ usɪnɪs etiledi (erkin hám berilgen tapsɪrma boyɪnsha), sebebi balanɪ izertlew prosesine kirisiw hám úyrenisiwi ushɪn waqɪt kerek boladɪ. Keyin ala jaģdaydɪ jańalaw maqsetinde bala menen izertlew jumɪslarɪn ótkerip atɪrģan psixolog arasɪnda perceptiv qatnas payda bola baslaydɪ. Bunnan keyin izbe-izlik saqlanɪp, izertlew jumɪslarɪn bir waqɪtta hámmesin emes, al bir qansha shɪnɪģɪwlar barɪsɪnda ótkerilse, gózlegen maqsetke erisiwge boladi.
Diagnostika jumɪslarɪn ótkeriw barɪsɪnda jaqsɪ nátiyjelerge erisiw ushɪn bir qansha qaģɪydalar usɪnɪs etiledi:
1. Hár qanday metodika ótkeriliw qaģiydalarɪna qaray, izertlewdiń tek bir tárepine (balanɪń qabil etiwin aniqlawģa, onɪń dɪqqatɪn, este saqlap qalɪwɪn, oylaw dárejesin h.t.b.) baģdarlanģan boladɪ. Sonlɪqtan da balaģa ulɪwma psixologiyalɪq xarakteristika beriw ushɪn keminde hár qɪylɪ 10-15 túrdegi metodikalɪq testlerden paydalanɪw kerek boladɪ.
2. Álbette, ótkeriletuģɪn metodikanɪ ótkeriw qaģɪydasɪna úlken itibar beriw kerek. Sebebi, qaģɪydasɪ boyɪnsha ótkerilmegen metodika, tapsɪrmanɪń mazmunɪn hám sizge kerek maģlɪwmattɪń nátiyjesin ózgertip jiberiwi múmkin.
3. Hár bir ótkeriletuģɪn metodika balalardɪń belgili jas ózgesheliklerine arnalģanlɪģɪn umɪtpań. Sonlɪqtan, siz izertlep atɪrģan balanɪń jasɪ ótkeriletuģɪn metodikaģa sáykes bolɪwɪ kerek. Bunnan basqa da metodlardɪ hár túrli jastaģɪ toparlarda ótkeriw múmkin, biraq bunday jaģdaylarda qaģɪydaģa boysɪnģan halda tarqatpa materiallardɪ balalardɪń jasɪna qaray qollanɪwɪńɪz kerek boladɪ.
4. Siz diagnostikalaw arqalɪ alģan maģlumatlarɪńɪz hár túrli jastaģɪ balalarda birdey kórsetkishke iye bolmaydɪ. Sonlɪqtan maģlumatlar interpretaciyasɪna itibar beriń, álbette olardɪ sol jasqa tuwra keletuģɪn normativ kórsetpeler menen salɪstɪrɪń. Jáne de sonɪ este saqlaw kerek, bir metodika boyɪnsha alɪnģan maģlɪwmatta balanɪń kórsetkishi joqarɪ yamasa tómen bolsa, onɪ artta qalɪwshɪlɪqqa yamasa asa ziyrek balaģa shɪģarɪp qoyɪwģa da bolmaydɪ. Bunɪń ushɪn ótkerilgen barlɪq metodikalardɪń juwmaqlarɪn salɪstɪrɪp, bir juwmaq shɪgarɪw tiyis.
5. Kóplegen metodikalarda arnawlɪ stimullɪ materiallardɪ balaģa usɪnɪw tiyis boladɪ, yaģnɪy kartochkalar, tekstler, kartinkalar h.t.b. Bul jerde de itibarģa iye narse, hámme metodikalar ózleriniń qaģɪydalarɪ boyɪnsha ótkeriliwi tiyis, egerde qaģɪyda boyɪnsha ótkerilmese, siz basqasha maģlɪwmatqa iye bolasɪz.
6. Ótkerilgen metodikalar boyɪnsha analiz qɪlɪw sub'ektivlik hám ob'ektivlik bolɪp bólinedi. Olardɪń birewleri, juwaplardan toplanģan ballar menen esaplanatuģɪn nátiyjeniń dál giltin beredi, al birewleri sanlɪq emes, al sapalɪq interpretaciyanɪ beredi. Bul metodikalar menen islew qɪyɪnɪraq bolsa da, balanɪń psixologiyalɪq jaģdayɪ haqqɪnda áhmiyetli maģlumat beredi. Degen menen de, jumɪs barɪsɪnda alɪnģan maģlɪwmatlardɪ basqa alɪnģan testlerdiń nátiyjeleri menen salɪstɪrɪw kerek boladɪ.
7. Sol nársege itibar beriń, balanɪ hesh waqɪtta májbúrlewge bolmaydɪ, yaģnɪy oniń qálewisiz diagnostikalaw jumɪslarɪn alɪp barɪwda kútilgen nátiyjege erise almaysɪz. Jane de sol nárse yadińizda bolsɪn, bala siz onɪ tekserip atɪrģanɪńɪzdɪ yamasa izertlep atɪrģanɪńɪzdi sezbegeni maqul, bolmasa bul jaģday balanɪń hámme sezimlerin óz ishine qamtɪp alɪwɪna alɪp keledi, yamasa bala sizge durɪs juwabɪn aytpaydɪ. Metodikalardi ótkeriw barɪsɪnda jaqsi nátiyjelerge erisiw, sol metodikanɪń qaģɪydasɪn balalarģa jaqsɪ túsindiriw de úlken áhmiyetke iye boladɪ. Izertlew jumɪslarɪ barɪsɪnda balalar menen birgelikte oyɪn ótkeriw arqalɪ da balanɪ úyreniwge boladɪ. Bunɪń ushɪn balanɪń dɪqqatɪn jámlep, oyɪnnɪń qaģiydasɪn jaqsɪ túsindirip, bala ushɪn qɪzɪqlɪ oyɪn bolɪwɪ kerek (bala oyɪnnɪń jartɪsɪnda zerigip, yamasa túsinbegenliginen taslap ketpewi kerek).
Demek, balalar psixologiyasin úyreniw júdá quramali prosess bolip, pedagog-psixologtan kóp izleniwshilikti, talapshanlɪqtɪ hám miyirbanlɪqtɪ talap etedi.
Balalar psixologiyasɪ pániniń izertlew metodlarɪ tiykarģɪ hám qosɪmsha metodlar bolɪp ekige bólinedi. Tiykarģɪ metodlar óz gezeginde baqlaw metodɪ (ishki hám sɪrtqɪ) hám tájriybe metodɪ (tábiyiy hám laboratoriyalɪq) bolɪp ekige bólinedi. Qosɪmsha metodlarģa: test, anketa, sorawnamalar, biografiyalɪq metod, sociometriyalɪq metod h.t.b. kiredi.