1. Metod haqqında túsinik. Balalar psixologiyası hám psixodiagnostikası pániniń tiykarģı hám járdemshi metodları

3-tema. Balalar psixologiyası hám psixodiagnostikası pániniń tiykarģı metodları.
Tema rejesı:
1. Metod haqqında túsinik.
2. Balalar psixologiyası hám psixodiagnostikası pániniń tiykarģı hám járdemshi metodları.
3. B.G.Anan'ev boyınsha metodlar klassifikasiyası.
4. Balalar psixologiyası hám psixodiagnostikası pániniń prinsipleri

Metod “methodos” sózi grek tilinen alɪnģan bolɪp, jol, usɪl degen mánini ańlatadɪ. Anɪqlamasɪ: metod degenimiz qanday da bir wazɪypanɪ orɪnlawda, yamasa belgili bir maqsetke erisiw ushɪn ámelge asɪrɪlɪwɪ kerek bolģan háreketler jɪyɪndɪsɪ bolɪp tabɪladɪ. Balalar psixologiyasɪ pániniń wazɪypalarɪnan kelip shɪģɪp anɪqlama beretuģɪn bolsaq, metod- bul balalardɪń psixologiyalɪq ózgesheligin úyreniw arqalɪ ilimiy nátiyjelerdi toplawda qollanɪlatuģɪn usɪl dep aytsaq boladɪ.

Demek, metod degenimiz belgili bir wazɪypanɪ orɪnlawģa yaki qanday da bir maqsetke erisiw ushɪn ámelge asɪrɪlɪwɪ kerek bolģan hárekenler jɪyɪndɪsɪ bolɪp tabɪladɪ. Izertlew jumɪslarɪnɪń barɪsɪnda metodlardɪ qollanɪw onɪń maqseti hám ámlelge asɪrɪlɪw shártleri menen belgilenedi. Psixologiyalɪq metodlar adamnɪń ruwhɪy jaģdayɪn, rawajlanɪwɪndaģɪ psixologiyalɪq ózgesheliklerdi úyreniwge arnalģan. Hár qanday metod óziniń maqset hám wazɪypalarɪnan kelip shɪģɪp izbe-izlikte alɪp barɪw usɪllarɪna iye boladɪ. Psixologiyalɪq metodlar teoriyalɪq hám ámeliy bolɪp ekige bólinedi:
Teoriyalɪq psixologiyalɪq metodlar ulɪwma psixologiyalɪq rawajlanɪw nɪzamlɪqlarɪnan kelip shɪģɪp, adamnɪń is-háreketlerin baqlawda, olarģa tásir etiwshi faktorlardɪ úyreniwde, xarakterin anɪqlawda, is-háreketlerin boljawda h.t.b. turaqlɪ turmɪslɪq processlerde úyreniledi. Bul metodlarģa tómendegiler kiredi:

• 
  Baqlaw;
  
• 
  Tájriybe;
  
• 
  Óz -ózin baqlaw;
  
• 
  Psixologiyalɪq test;
  
• 
  Biografiyalɪq metod;
  
• 
  Sorawnama;
  
• 
  Sáwbet;
  
• 
  Tekseriw testi;
  

Ámeliy psixologiyalɪq metodlar anɪq maqsetke baģdarlanģan bolɪp, anɪqlawshɪ hám qáliplestiriwshi metodlardan paydalanģan halda subekttiń psixologiyalɪq jaģdayɪn hám hárekerlerin ózgertiwge arnalģan. Bul psixologiyalɪq metodlarģa:

• 
  Anɪqlastɪrɪwshɪ metodlar;
  
• 
  Qáliplestiriwshi metodlar;
  
• 
  Uzaq hám qɪsqa múddetli metodlar;
  
• 
  Tastɪyɪqlawshɪ metodlar;
  
• 
  Psixologiyalɪq másláhátler kiredi.
  

Demek, metodika degenimiz teoriyalɪq hám ámeliy nátiyjeler alɪwɪmɪz ushɪn qollanɪlatuģɪn metodlardɪń jɪyɪndɪsɪ bolɪp, ol maqsetke baģdarlanģan, balalardɪń jas dáwirlerine baylanɪslɪ sharayatlarda anɪq ilimiy nátiyjelerdi alɪw usɪlɪ bolɪp tabɪladɪ.
Hár bir pán nátiyjeli rawajlanɪwɪ ushɪn ol úyrenilip atɪrģan hádiyseler haqqɪnda durɪs ideyalardɪ beretuģɪn bazɪbir dáslepki dereklerge tiykarlanɪwɪ kerek. Bunday dereklerdiń tiykarɪ metodologiya hám teoriya bolɪp tabɪladɪ. Metodologiya bul izertlewdiń logikalɪq hám metodikalɪq jumɪslarɪnɪń ilimiy ideyalar baģdarɪ haqqɪndaģɪ ilim bolɪp tabɪladɪ. Óz gezeginde ilimiy teoriya degenimiz,  úyrenilip atɪrģan hádiyseler hám processler haqqɪndaģɪ turmɪslɪq ámeliy bilim hám túsinikler arqalɪ anɪq bir pikirge keliwge járdem beretuģɪn kóz-qaraslardɪń jɪyɪndɪsɪ bolɪp tabɪladɪ.
Dúnyanɪń psixologiyalɪq bilimleri metodologiyasɪ bir neshe dárejeden ibarat. Tiykarģɪ hám barlɪq dárejelerge tiykar jaratatuģɪnɪ, bul dunyanɪ tán alɪwda hám kóz-qaraslardɪń qáliplesiwinde qabɪl etilgen principleri tiykarɪnda usɪnɪlģan filosofiyalɪq dárejesi. Hár túrli filosofiyalɪq sistema ómir haqɪndaģɪ túsiniklerdi beriwde olardɪń haqɪyqɪy bilimlerge erisiw usɪllarɪn usɪnɪs qɪladɪ. Psixologiyanɪń rawajlanɪw tariyxɪnda hár qɪylɪ filosofiyalɪq kóz-qaraslardan qáliplesken bir neshe psixologiyalɪq baģdarlar, mektepler hám koncepciyalar payda boldɪ.
Metodologiyanɪń ekinshi dárejesi insan xɪzmetiniń ayrɪqsha tarawɪ sɪpatɪnda ómirdi ilimiy tán alɪwda ilimiy bilimlerdi sáwlelendiriwshi ulɪwma principler menen belgilenedi. Úshinshi dárejesi bul anɪq ilimiy psixologiyalɪq principlerge tiykarlanadɪ. Bunnan keyin anɪq psixilogiyalɪq faktlerdi hám onɪń qollanɪw interpretaciyasɪnɪń (ilimiy faktlerdi yamasa alɪnģan nátiyjelerdi ápiwayɪ usɪlda túsindiriw) izertlew usɪllarɪ bolɪp esaplanadɪ. Metodologiyanɪń aqɪrģɪ dárejesi – bul anɪq empirikalɪq (ilimiy izertlewdiń ámeliy usɪllarɪ) metodikalar bolɪp, psixologiyalɪq maglɪwmatlardɪ toplaw hám qayta islew usɪlanda alɪp barɪladɪ.
Hár bir qollanɪlatuģɪn metod bilimler yamasa ámeliy háreketler ob'ektleri haqqɪndaģɪ bilimlerge hám maglɪwmatlarģa tiykarlanadɪ. Hár qanday metodtɪ qolanģanda ulɪwmalɪq xarakterge iye bolģan talaplarģa ámel qɪlɪw lazɪm:

• 
  Anɪqlɪq hám isenimlilik (ilimiy dálillengen usɪl);
  
• 
  Principlerge boysɪnɪwda determenizm (lat.determinare – anɪqlaw – psixologiyada ruhɪy hádiyseler hám olardɪ keltirip shɪģaratuģɪn faktorlar arasɪndaģɪ tabiyiy baylanɪslardɪ túsindiriw) hám izbe-izlik principlerine ámel etiw;
  
• 
  Belgili maqsetke erisiw ushɪn wazɪypalardɪń anɪqlɪģɪ;
  
• 
  Nátiyjelilik yamasa baģdarlanģan maqsetke erisiw uqɪplɪlɪģɪnɪń bolɪwɪ (kásiplik sheberlik);
  
• 
  Isenimli nátiyjeni táminlew ushɪn joqarɪ itimallɪlɪq qábiliyeti;
  
• 
  Waqɪttɪ hám izertlew usɪllarɪn únemli paydalanɪw arqalɪ nátiyjelilikke erisiw;
  

Psixologiyalɪq izertlew ótkeriwdiń tiykarģɪ etaplarɪ:
1. Temanɪ hám mashqalanɪ anɪqlaw, obekt hám predmetti, maqset ham wazɪypalarɪn belgilew, izertlew jumɪsɪnɪń gipotezasɪn islep shɪģɪw;
2. Izertlew jumɪsɪnɪń metod hám metodikasɪn tańlaw, ótkeriw waqtɪn hám ornɪn anɪqlaw; dáslepki hám aqɪrģɪ juwmaqlardɪ, ámeliy usɪnɪslardɪ qáliplestiriw;
3. Alɪnģan nátiyjelerdi qayta islep shɪģɪw hám ámeliyatqa engiziw.