Ádebiyàt -klàss ushín sàBÀQLÍq qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn Qayta islengen hám tolıqtırılǵan ekinshi bàsılım NÓkis «bilim» 2017 kbk 83. Qàr m-22 uok
Download 3.57 Kb. Pdf ko'rish
|
Adebiyat. 7-klass (2017)
- Bu sahifa navigatsiya:
- PÀRSÍ-TÁJIK ÁDEBIYÀTÍNÍŃ ÚLGILERI
|
Sorawlar hám tapsırmalar:
1. Zamaxshariy qaysı qalalarda bolǵan? 2. Zamaxshariydiń ilimiy miynetleri qaysı ilimge baǵdar- lanǵan? 3. Arab elleriniń kópshiligine sabaqlıq sıpatında qollanı- latuǵın miyneti qaysı? 4. Zamaxshariydiń quran táliymatları haqqında jazılıp, dúnyanıń júzden aslam mámleketlerine tarqaǵan miyneti qaysı miynet? PÀRSÍ-TÁJIK ÁDEBIYÀTÍNÍŃ ÚLGILERI Pàrsı tili hám ádebiyàtı Shıǵıstà eń ràwàjlànǵàn til hám ádebiyàt qàtàrlàrınà kiredi. Biz joqàrıdà sóz etken biziń eràmızdàn burınǵı jàzbà estelikler «Avesto» hám «Xvàdày nàmàk» (Pàtshànàmàlàr) negizinen pàrsı-tájik tiliniń esteliklerine jàtàdı. Pàrsı tilindegi ádebiyàt bunnàn keyin de úlken pát penen ràwàjlàndı. Ásirese, pútkil dúnyà mádeniy tàriyxındà eń ájàyıp kitàp Ábilqàsım Fer-dàwsiydiń (940— 1030) «Shàxnàmà» kitàbı bunıń eń 244 àyqın dálilli. Hátte pàrsı-tájik tilindegi ádebiyàt X— XV ásirlerde sondày bir shıńǵà kóterildi. Alımlàr bul dáwirdi «Shıǵıs oyànıw dáwiri» dep te àtàydı. Bul dáwirdegi pàrsı- tájik ádebiyàtınıń eń ózine tán tárepi sondà, pàrsı tili sol dáwirdiń mámleketlik tillerinen esàplànıp, dúnyànıń eń kerekli shıǵàrmàlàrı usı tilge àwdàrılǵàn. Ortà Aziyàdà hám Qàzàqstàndà jàsàwshı kóp ǵànà xàlıqlàr, pàrsı tilinde jetip kelgen biybàhà kitàplàr tiykà- rındà tálim àlǵàn. Pàrsı àlımlàrı grek, hind, qıyàt, àràb hám túrk tillerin jàqsı ózlestirgen. Túrkiy tilinde kitàp jàzǵàn àlımlàrdıń ózleri de pàrsı tájik tillerin jetik biletuǵın bolǵàn. X ásirdiń ózinde-àq, óz shıǵàrmlàrın pàrsı tilinde jàzǵàn Ábu Abdullà Rudàkiy, Ábilqàsım Ferdàwsiy, Ábu Áli ibn Sinà sıyàqlı belgili dànıshpànlàr pàydà bolà bàslàdı. Bulàr menen birlikte, sol dáwirdegi pàrsı ádebiyàtındà úlken iz qàldırǵàn Dàqiqiy, Unsuriy, Asàdiy, Tusiy, Sàlmon Sàvojiy, Zàmàniy kibi shàyırlàr ósip shıqtı. Sońınàn, Omàr Hàyyàm, Sààdiy Sheràziy, hàfiz Ábdi- ràxmàn Jámiy, mırzà Bedil sıyàqlı dànıshpànlàrdıń ósip shıǵıwı, pàrsı-tájik ádebiyàtın pútkilley kóklerge kóterdi. Pàrsı tilinde tek irànlılàr ǵànà jàzbàstàn, sonıń menen birge, ózleri hind, túrk, ázerbàyjàn, ózbekler àràsınàn shıq-qàn àtàqlı shàyırlàr dà jàzıp, kópshilikke tànılà bàslàdı. Bulàrdàn, XII ásirde jàsàǵàn ázerbàyjàn shàyırı Nizàmiy Gànjàwiy, XIV ásirde jàsàǵàn hind shàyırı Xısràw Deh-lewiy óz shıǵàrmàlàrın negizinen pàrsı tilinde jàzǵàn bolsà, XV ásirde jàsàǵàn ullı ózbek shàyırı Alisher Nàwàyı «Diywànı Fàniy» kitàbın pàrsı tilinde jàzıp qàl- dırdı. Usındày sebepler menen, X— XV ásirlerdegi pàrsı tilin- degi ádebiyàt pútkil dúnyà mádeniyàtı tàriyxındà úlken iz qàldırdı. |
