Ministrligi

3.2. -keste 
 
Ásirese, pedagogikalıq tásir kórsetiwde, shólkemlestiriwde, 
sózdiń áhmiyeti menen baylanıslı bolǵan pedagogikalıq qatnas 
mádeniyatına hám tárbiyanıń shiyrin sózliligine óz aldına talaplar 
qoyıladı. Sóyleskende ádep hám húrmet oqıtıwshınıń pedagogikalıq 
sheberligide ushırasatuǵın zárúr insanıy pazıyleti sıpatında kórinedi. 
Múlayimlilik – oqıtıwshı hám tárbiyashılardıń klassta individual 
jumıs alıp barıwı barısında ata-analar hám oqıwshılar menen 
ushırasıwdı anıq bir tárbiyalıq maqsetti gózlegen halda 
shólkemlestire alıwı hám tálim-tárbiyalıq iskerlikti tuwrı basqara 
biliwıi. Oqıtıwshınıń kásiplik iskerliginde múlayımlılıqtıń jas 
oqıtıwshı boysınatuǵın tómendegi ólshemlerin óz aldına aytıp 
ótemiz.
Oqıtıwshı kásiplik sheberliginde zárúr áhmiyetke iye bolǵan 
insanıylıq pazıylet hám múláyimlilikti ózinde qáliplestiriwi ushın 
úziliksiz belsendilik alıp barıwı zárúr. Oqıtıwshı pedagogikalıq 
iskerligine tiyisli jeke óz-ózin tárbiyalawdıń óz ara pikir almasıw 
hám baylanıslılıqqa tiyisli tómendegi sistemalardı usınıs etiw 
múmkin.
JAS OQÍTÍWSHÍ BOYSÍNÍWÍ LAZÍM BOLǴAN 
MÚLÁYIMLILIK ÓLSHEMLERI 
 
 oqıwshılarǵa awızeki tásir qılıwda shiyrin sózlilik hám 
insanıylıq tuyg‟ıların kórsetiwi kerek 
 sóz benen awızeki ta‟sir etiwdin‟ barlıq basqıshlarında sezimlik 
tınıshlıǵınıń kóriniwi 

 oqıtıwshılardıń tálim hám bilim alıwǵa bolǵan háwesin 
kúsheyttiriw 

erkin pikir júritiw, óz pikirin erkin bayan ete alıw, insanıy 
qádir-qımbat tuyǵısın qáliplestiriw 
 óz ara pikir almasıwǵa tiyisli sıpatlar, kónlikpeler hám 
tájiriybelerdiń bar ekenligi 
47

---

1. Kásiplik iskerlik tárepinen óz-ózin ańlawdı (qatnas óz ara 
pikir almasıwǵa tiyisli sıpatlardı, unamlı hám ázzi táreplerin 
anıqlawdı) ámelge asırıw hám usı tiykarda óz ara pikir almasıw 
tiykarında óz-ózin tárbiyalaw dástúrin islep shıǵıw.
2. Óz kásiplik iskerliginde tómendegi jónelislerde baha beriw 
maqsetke muwapıq: adamlar menen bolǵan qarım-qatnası soń 
alınǵan tásirlerdi talqılaw, oqıwshılar menen mámileniń sońǵı 
halatların úyrenip, pikirlesiw haqqında óziniń tabıs hám 
kemshiliklerin talqılaw pikirlesiw imkaniyatlarıńızdı átiraptaǵılar 
(oqıtıwshılar jámiyeti, ata-analar, oqıwshılar) qanday bahalawı 
haqqındaǵı túsiniklerge iye bolıw.
3. Ózinde insanıylıqtıń tiykarǵı ózgesheliklerin qásiyetlerin 
rawajlandırıw haqqındaǵı qánigelestirilgen óz-ózine tásir ótkiziwdi 
«autogen» shınıǵıwlar tiykarında islew.
4. Oqıwshılar hám ata-analar menen túrli jámiyetlik islerdi alıp 
barıwı, bunnan óz-ara pikir almasıw iskerliginde kónlikpe hám 
ádetler (lekciyalar, sáwbetler, kamalat jaslar shólkemleri) payda 
boladı.
5. Sóz benen awızeki tásir ótkiziwde unamsız keypiyatlardı 
jeńiw 
tájiriybesin 
qáliplestiretuǵın 
hám 
múláyimlilikti 
rawajlandıratuǵın jaǵdaylar sistemasın jaratıw 
6. Múláyimlilikke milliy dástúr hám úrp-ádetlerimiz, ózbekke 
tán pikirlesiw mádeniyatı, milliy ruwxıylıǵımızdan kelip shıǵıp 
jaqlaw.
7. Óz ana tilinde puxta, qısqa hám tásirli sózler dúze alıw hám 
onı sóylew sheberligi menen ańlatıw bilimlendiriw mákemelerinde 
úyrenilip atırǵan hár bir pán oqıtıwshısı ushın eń zárúr 
kommunikativlik qábiletlerden biri.
Usınıs etilgen usı sistema tiykarında pedagogikalıq iskerlik alıp 
barıw oqıtıwshı kásibine tiyisli jeke pazıyletlerden biri bolǵan 
insanıylıq hám múláyimlilikti qáliplestiredi. Oqıtıwshı kásiplik 
iskerligi dawamında sóylewindegi sóz qúdiretin rawajlandırıp 
baradı.
Ol ózbek tiliniń bay imkaniyatlarınan ónimli paydalanıw arqalı 
sóz baylıǵın gózzal, tınıq, mazmunlı, tásirsheń bolıwına umtıladı. 
Sebebi, gózzal hám tásirsheń sóylew biliwı de - óner. Bul ónerden 
paydasız, shette bolǵan oqıtıwshınıń kásiplik sheberligi 
48

---

qáliplespeydi. Qaysı pándi oqıtıwǵa qaramastan, oqıtıwshınıń 
tiykarǵı quralı sóz baylıǵı, ol sóz qúdireti tiykarında 
kommunikativlik qábiletin kórsetedi.