Nukus davlat pedagogika instituti "kelishilgan"

Elektron tálim resurslari 
1.http://books.google.co.uz/books/S.K.Mangal 
2.www. tdpu. uz 
3.www. pedagog. uz 
4.www. ziyonet. Uz 
5.www.lex.uz; 
6.
www.bilim.uz
; 
7.
www.gov.uz
; 
 
 

---

71 
5A110903 – Ta‟lim muassasalarining boshqaruvi 
Dúziwshi: M.Pazilova – Pedagogika kafedrasi basliǵi p.i.k., dotsent.
Pikir beriwshi: Z.Sherimbetova – Psixologiya kafedrasi basliǵi ps.i.k., dotsent.
 
K I R I S I W 
 
Basqariw sistemasi –bul jámaat hayatiniń obrazi, onıń psixologiyaliq iqlimi 
sipatinda integrativ xarakterge yie boliwshi hám basqariwdiń tiykarǵi sostav 
bólekleri(sub‘ektler, maqset, mazmun hám xizmet usillari, múnásibet)tiń ózara 
háreketi sharayatinda bir qatar waziypalardi atqariwshi bir pútin sotsial mexanizm. 
Bolajaq pedagoglarǵa óz qánigeligi boyinsha bilim aliw dawaminda, olardiń
kásiplik qánigeligin, bilim, kónlikpe qábiletlerin asirip baradi. 
Bilimlendiriw mekemelerinin‘ basqariliwi- tálim dizimi hám oni basqariwǵa 
qoyilǵan zaman talaplari; 
- 
Jas awladti milliy ǵárezsizlik ruwxinda tárbiyalaw; milliy tálim-tárbiya 
tiykarinda sabaqliqlar, oqiw-metodikaliq qollanbalar jaratiw; 
- 
Ózbekstan Respublikasi Konstitutsiyasi hám nizamlari tiykarinda 
qáliplesken tálim dizimin basqariw printsipleri; 
- 
Basqariwdiń házirgi dáwirdegi maqset hám waziypalarin, basqariw turlerin 
hám metodlarin ; 
- 
Basqariwdi shólkemlestiriw hám rejelestiriliwi. 
Bul qa‘nigelikti toliq iyelew dawaminda toliq úyrenip bariw ushin talaba orta 
mektep, arnawli tálim hám joqarǵi tálimniń ádepnama, uliwma pedagogika, tálim 
tariyxi, pedagogikaliq sheberlik, jańa pedagogikaliq texnologiya, sotsial 
pedagogika hám pedagogikaliq sotsiologiya hám psixologiya pánlerin jaqsi 
ózlestirip bariwlari kerek . 
Bul dastúr basqariw hár qanday jámiyetti turmistiń bárshe tarawlarina tán 
bolǵan nárse esaplanadi. Házirgi sharayattaǵi basqariw sotsialliq hám jeke múlkke 
tiykarlanǵan.
Basqariw aldina qoyilǵan maqset miynetkeshlerdiń materialliq hám ruwxiy 
mútájliklerin 
rawajlandiriw 
hám 
qáliplestiriwden 
ibarat. 
Jámiyetti 
miynetkeshlerdiń ózleri, isshiler, diyqanlar hám ziyalilar basqaradi. Basqariw 
olardiń máplerin kózlegen halda ámelge asiriladi. 
Soni da aytiw kerek, házirgi kúndegi basqariw birinshi gezekte insanlardiń 
ekonomikaliq hám materialliq jaǵdayin jámiyetlik iskerligin olardi qádiriyatlarimiz 
ruwxinda tárbiyalawdi názerde tutadi. 
Jámiyetimizdiń rawajlaniwi joqari aqliy potentsialǵa iye bolǵan jámiyetimiz 
aǵzalariniń oy-órisi, ruwxiy mádeniyati qanshelli joqari bolsa, sonshelli joqari 
dárejede ámelge asiriladi. Jámiyetlik tárbiyani, ilim beriwdi, xaliqqa mádeniy 
xizmet kórsetiwdi ilimiy tiykarda basqariw zárúrligi áne sonnan kelip shiǵadi. 
Jámiyettiń ruwxiy turmisin basqariw aldina qoyilǵan maqset bolsa ilim 
aǵartiwshiliqti, mádeniyatti, hár tárepleme kamal tapqan, joqari dárejedegi pán 
hám aqilli jetilisken insanlardi tárbiyalap jetistiriwden ibarat. 

---

72 
Soni da aytip ótiw kerek, basqariw rawajlaniwiniń hár qanday basqishinda 
jámiyetke tán bolǵan ishki qásiyet bolip, bul qásiyet uliwma qásiyetke iye bolǵang 
halda insanlardiń sotsial jámiyetshilik miynetinen, turmis hám miynet protsessinde 
óz-ara baylanista boliw, óz materialliqń hám ruwxiy iskerliginiń ónimin almastiriw 
zárúrliginen kelip shiǵadi. 
Miynet jámiyetlik miynet bolǵan, házir de sonday hám bunnan bilay da 
hámiyshe jámiyetlik miynet bolip qala beredi. Insanlar tábiyatiniń qudiretli 
jetilisken ráwishte qarama-qarsi turis, tábiyattan tirishilik qurallarin óndirip aliw 
ushin dúńyaǵa kelgen waqitlarinan baslap-aq birgelikte miynet qiliwlari, jámáát 
bolip birlesiwleri lazim boldi. Biraq tártip, miynet bolmasa, insanniń jámiyettegi 
orni hám waziypalari tayin bolmasa, miynet jámááti boliwi múmkin emes. Tábiyiy 
basqariwsiz, belgili tártipti ornatpastan hám qollap quwatlamastan turip, miynet 
iskerligin, ásirese keń orinlarda ámelge asirip bolmaydi. 
Adamlardiń tek miynet iskerligi emes, bálkim olardiń jámiyetlik minez-
xulqi da tártipke salip turiliwi kerek. Qullasi basqariw hár qanday jámiyetke, 
sotsial turmistiń bárshe tarawlarina tán bolǵan nárse.