O`zbekstan respublikasi xaliq bilimlendiriw ministrligi
Download 59.95 Kb.
|
matematika leksiya
- Bu sahifa navigatsiya:
- Funkciyanıń úzliksizligi. Kesindide úzliksiz funkciyanıń qásiyetleri. Quramalı hám keri funkciyalardıń úzliksizligi
3. Ájayıp limitler.
1. limx0 sinxx 1; limx0 sinxx 1. 2.. limn 1 1nn limn 1 1nn limx0 1x1x e 3. e sanı irracional san bolıp, e2,71828... Tiykarı e ge teń bolg’an logorifmler natural logarifmler dep ataladı hám loge xln x kórinisinde belgilenedi. Onlıq logorifm lgxM lnx, bunda M0,43429... Funkciyanıń úzliksizligi. Kesindide úzliksiz funkciyanıń qásiyetleri. Quramalı hám keri funkciyalardıń úzliksizligi Bir argument funkciyasiniń úziliksizligi: aniqlamalari, bir tárepleme úziliksizlik, funkciyalardiń noqatda i hám kesindidegi úziliksizligi. Úzliksiz funkciyalardiń qásiyetleri. Tiykar i elementar funkciyalardiń úziliksizligi. Úzilis noqatlari hám olardiń qásiyetleri. Meyli y f x funkciyasi a;b intervalinda aniqlan an bolsin. Qálegen x0 a;b noqacin alamiz, y0 f x0. Qálegen xa;b noqatin alamiz. x x x0 mánisi argumenttiń x0 noqatta i ósimi dep, y f x0 xx f x0 mánisi funkciyaniń x0 noqatta i ósimi dep ataladi. x hám y ósimleri iymek siziqti boylap háreketleniwshi noqat koordinatalariniń ózgeriwi dep ataladi. Úziliksiz funkciyaniń aniqlamalari: Eger y f x funkciyasi x0 noqatta hám oniń dógereginde aniqlan an hám lim f x f x0 teńligi orinlansa, onda y f x funkciya x0 noqatta úzliksiz xx0 dep ataladi. Eger y f x funkciyasi x0 noqatta hám oniń dógereginde aniqlan an bolip, qálegen 0 ushin sonday 0 bar bolip, x x0 shártin qanaatlandiratu in qálegen x ushin f x f x0 teńsizligi orinlansa, onda y f x funkciya x0 noqatta úziliksiz dep ataladi. Eger y f x funkciyasi x0 noqatta hám oniń dógereginde aniqlan an hám argumenttiń sheksiz kishi ósimine funkciyaniń sheksiz kishi ósimi sáykes kelse, ya niy limy 0 bolsa, onda y f x funkciya x0 noqatta úziliksiz dep x0 ataladi. Eger y f x funkciyasi x0 noqatta hám oniń dógereginde aniqlan an hám argumenttiń sheksiz kishi ósimine funkciyaniń sheksiz kishi ósimi sáykes kelse, ya niy limy 0 bolsa, onda y f x funkciya x0 noqatta úziliksiz dep x0 ataladi. Eger y f x funkciyasi x0 noqatta shep hám oń jaq shekleri bar jáne olar óz-ara teń bolsa, onda y f x funkciya x0 noqatta úziliksiz dep ataladi. (Bir tárepleme úzliksizlik). Eger y f x funkciyasi a;x0 arali inda aniqlan an hám xlimx00 f x f x0 bolsa, onda y f x funkciya x0 noqatta shepten úziliksiz dep ataladi. Eger y f x funkciyasi x0;b arali inda aniqlan an hám xlimx00 f x f x0 bolsa, onda y f x funkciya x0 noqatta ońnan úziliksiz dep ataladi. 7. (Kesindide úziliksizlik). Eger y f x funkciyasi a;b araliqtiń hár bir noqatta úzliksiz bolsa, onda ol usi araliqta úziliksiz funkciya dep ataladi. Eger y f x funkciyasi a;b kesindisiniń barliq ishki noqatlarinda úzliksiz hám oniń shetki noqatlarinda bir tárepleme úziliksiz bolsa, onda ol usi kesindide úziliksiz funkciya dep ataladi. Noqatta úziliksiz funkciyalardiń tiykar i qásiyetleri: Eger y f x hám y x funkciyalari x0 noqacinda úziliksiz bolsa, onda f xx; f xx; x0 0 bol anda f x/x funkciyalari da x0 noqatinda úziliksiz boladi. Download 59.95 Kb. Do'stlaringiz bilan baham: |
Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©fayllar.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling
ma'muriyatiga murojaat qiling