Qaraqalpaq tiLİNİN` teoriYaliq grammatikasi

 
SÓZLERDIŃ MORFEMALAR
ǴA AJÍRATÍLÍWÍ HÁM OLARDÍŃ 
MORFOLOGIYALÍQ QURÍLÍSÍNÍŃ ÓZGERIWI 
 
Sózlerdiń  morfemalar
ǵa  ajıratılıw  múmkinshiligi.  Sózdiń  hár  túrli 
morfemalar
ǵa  (túbir  morfema  hám  affiks  morfemalarǵa)  bóliniwge  iykemliligi 
onıń  morfologiyalıq  qurılısına  (yamasa  morfologiyalıq  quramına)  tallaw  jasawǵa 
múmkinshilik  beredi.  Sózlerdiń  hár  túrli  morfemalar
ǵa  ajıratılıp  bóliniwiniń 
sebebi,  meyli  sóz  quramında
ǵı  túbir  morfema  bolsın,  meyli  affikslik  morfema 
bolsın, tek bir sózdiń quramında ǵana emes, birdey birneshe sózlerdiń quramında 
qaytalanıp  kele  beredi.  Bul  tildiń  hám  ondaǵı  sózlerdiń  qurılıslıq  bólshekleri  – 
morfemalardıń  bir-biri  menen  tıǵız  qarım-qatnasta  bolatuǵınlıǵı  menen  tikkeley 
baylanıslı.  Tildiń  grammatikalıq  qurılısındaǵı  tiykarǵı  mánili  sózdiń  qurılıslıq 
elementleriniń  qalay  bolsa  solay  emes,  belgili  bir  nızamlılıq  penen  ornalasıwına 
múmkinshilik tuwdıradı da, ol qurılıslıq elementler kóplegen sózlerdiń quramında 
shártli  (júyeli)  túrde  qaytalanıp  otıradı.  Belgili  bir  túbir  morfema  menen  affiks 

---

 
64 
morfema  hár  túrli  sózlerdiń  quramında  qaytalanıp  qollanıl
ǵanda,  hár  túrli  máni 
yamasa  hár  túrli  xızmette  emes,  ózine  tán  belgili  bir  mánide  hám  belgili  bir 
xızmette  jumsaladı.  Belgili  bir  morfema  kóplegen  sózlerdiń  quramında  neshe  ret 
qaytalansa  da,  ózine  tán  sol  mánisi  menen  xızmetinde  jumsaladı.  Mısalı:  Etikshi 
ustaxana
ǵa  bardı  degen  gáptegi  sózlerdiń  morfemalıq  qurılısına  tallaw  jasasaq, 
sózlerdiń  morfemalıq  qurılısı  menen  onı  qurastırıwshı  morfemalar
ǵa  tán 
joqarıdaǵıday  qásiyetti  kóriwge  boladı.  Etikshi  degen  sózdiń  quramındaǵı  -shi 
affiksi tek usı sózdiń kuramında ǵana emes, usı sıyaqlı kóplegen sózlerdiń, mısalı, 
qosıqshı,  súwrechi,  elshi,  ańshı,  balıqshı,  náwbeshi  degen  sózlerdiń  quramında 
qaytalanıp qollanılsa, asxanaǵa degen sózdiń quramındaǵı -ǵa affikslik morfeması 
awılǵa,  jolǵa,  toyǵa,  toǵayǵa,  suwǵa,  dalaǵa,  úyge,  mektepke,  tasqa,  shelekke, 
shópke,  eginge    usılar  sıyaqlı  kóplegen  sózlerdiń  quramında  qollanıla  beredi.  Al 
bardı degen sózdiń quramındaǵı -dı affikslik morfeması usı sózdiń quramında ǵana 
emes,  sonıń  menen  birge  jazdı,  oqıdı,  tıńladı,  qazdı,  ordı,  jıynadı,  toqıdı,  júrli, 
kúldi,  eńbekledi,  sóyledi,  tarandı    usınday  sózlerdiń  quramında  qollana  beredi. 
Morfemanıń  usılayınsha  belgili  bir  máni  hám  belgili  bir  xızmette  kóplegen 
sózlerdiń  quramında  qaytalanıp  qollanıla  beriwi  sol  máni  menen  xızmettiń 
morfema
ǵa  úyrenshikli  hám  tán  bolıp,  sińisip  ketiwine  alıp  keledi.  Biraq  bul 
morfemalardı bir-birinen ajıratıp, túbir hám affiks morfemalarǵa bóliwge boladı. 
Sonıń  menen  birge,  sózdiń  quramınıń  morfemalarǵa  bóliniwi  belgili  bir 
qatnaslar
ǵa  tiykarlanadı.  Grammatikadaǵı  mánili  sózlerdiń  belgili  bir  úlgi 
boyınsha  qurılıwına  múmkinshilik  beredi.  Sózlerdiń  hár  bir  toparınıń  hám 
toparlar
ǵa  kiretuǵın  sózlerdiń  ózine  tán  qurılıslıq  úlgisi  boladı.  Bunday  úlgi  bir 
sózge emes, belgili bir topar
ǵa kiretuǵın sózlerdiń bárine birdey ortaq boladı da, ol 
sózler ózlerine tán sol úlgisi boyınsha qurastırıladı. Morfemalar tayar úlgige túsip, 
sózlerdiń quramında qaytalana beredi de, tiykar
ǵı qatnasqa baǵınadı. Mısalı, ónim 
degen  atlıqtıń  ón  degen  túbir  morfema  menen  -im  degen  affiks  morfemaǵa 
bóliniwi ushın, birinshiden, ón degen túbir morfemanıń ónim degen sózden basqa 
da sózlerdiń quramında bolıwı kerek (ónimli, óngish, óndir, óndiris, óndirislik hám 
t.b.),  ekinshiden,  -im  affiksi  (atlıqtıń  qosımtası)  basqa  da  atlıqlardıń  quramında 
qaytalanıp keliwi shárt (bil-im, tóz-im, sez-im, ból-im, diz-im, kút-im, isen-im hám 
t.b.), úshinshiden, -ónim degen sózdiń quramında
ǵı ón túbir morfemasınıń mánisi 
ónimli,  óndir,  óndirgish,  óndiris  sózleriniń  túbiriniń  mánisi  menen  birdey  bolıwı 
kerek.  Sonda 
ǵana sózler morfemalarǵa ajıratılıp bóline aladı. Al tildegi hár túrli 
morfemalardan  qural
ǵan  sózlerdiń  basım  kópshiliginiń  jigi  ajıratılıp,  túbir 
morfema menen affiks morfemalar
ǵa bólinedi.  
Solay etip, tildegi sózlerdiń morfologiyalıq qurılısı grammatikada
ǵı sistemalı 
qatnasqa  tiykarlanıp,  sonıń  nátiyjesinde  morfemalarǵa  ajıratılıwına  múmkinshilik 
aladı.