Ózbekistan respublikasí joqarí bilimlendiriw ilim hám innovatsiyalar ministirligi

ÓZBEKISTAN RESPUBLIKASÍ JOQARÍ BILIMLENDIRIW ILIM HÁM INNOVATSIYALAR MINISTIRLIGI
BERDAQ ATÍNDAǴÍ QARAQALPAQ MÁMLEKETLIK UNIVERSITETI

Matematika fakulteti
1-B matematika (keshki) kurs studenti
Sherniyazova Sayoranıń
“Analitikalıq geometriya ” páninen
KURS JUMÍSÍ
Tema : Durıs kópjaqlılar
Tapsırdı : S.Sherniyazova
Qabılladı : T.Qalandarov

Nókis-2023

MAZMUNÍ:

KIRISIW……………………………………………………………………….3

I BAP. KÓPJAQLAR HAQQÍNDA ULÍWMALÍQ TÚSINIKLER………..6

1. 1-§. Durıs figuralar. Durıs kópjaqlar……………………………….……….6

1. 2-§. Durıs kópjaqlınıń kópjaqlı múyeshleri………………………………13

1. 3-§. Parallelepiped, prizma, piramida………………………………………16

II BAP. ÚZLIKSIZ KÓPJAQLAR HÁM OLARDÍŃ KÓLEMLERI………22

2. 1-§. Úzliksiz kópjaqlar………………………………………………………22

2. 2-§. Úzliksiz kópjaqlardıń kólemleri………………………………………..23

2. 3-§. Kópjaqlar hám aylanıw figuraları kombinatsiyası ……………………28

Juwmaqlaw…………………………………………………………………….31

ÁDEBIYATLAR DIZIMI…………………………………………………….32

KIRISIW
Ózbekstan Respublikasında ámelge asırılıp atırǵan bilimlendiriw tarawıdaǵı reformalar ayriqsha jámiyet ómirin jańalawda zárúrli orın tutadı. Jámiyeti social ekonomikalıq, ruwxıy -materiallıq rawajlanıwınıń tirgegi búgingi kúnde tálim mákemelerinde bilim alıp atırǵan jaslardıń bilim dárejesi hám iyelegen kónlikpelerine baylanıslı.
Jetkinshekke geometriyani oqıtıwdan maqset-tegisliktegi hám keńislikgi sırtqı kórinislerdiń ózgesheliklerin sistemalı túrde úyretiw jáne bul ózgesheliklerdi esaplaw jolı menen sheshiletuǵın hám de konstruktiv xarakter degi máselelerdi sheshiwde qollanıw jolı menen oqıwshınıń keńislikdegi qıyalların, logikalıq oylawların rawajlandırıw, payda etilgen bilimlerdi jer ústindegi ólshewde, hár túrlı qurılmalardı betlerin hám kólemlerin anıqlawda hám sonıń sıyaqlı ámeliy islerdi orınlawda paydalanıwdı úyretiw bolıp tabıladı.
Sistemalı túrde máseleler sheship barıw teoriyanı sanalı hám puqta ózlestiriwge járdem beredi, onıń ámeliy ma`nisin kórsetedi, usınıń menen birge másele sheshiw oqıwshın logikalıq oylawın, dóretiwshilik baslamashılıqların, oy-pikirlerin, tárbiyalaydı hám de olarǵa bir qansha zárúr ámeliy uqıp hám ilmiy tájriybeler beredi.
Bunda geometriyalıq máselelerdi sheshiwde onı qolay usıllar arqalı islew máseleni sheshimin tabıwdı ańsatlastıradı. Máselelerdi úyreniw ilimiy dúńyaǵa kózqarastı qáliplestiriwge sezilerli úles qosadı. Geometriyalıq nizamlıqlardı biliw járdeminde kóplegen turmıstı jeńilashtiruvchi máselelerdi sheshimin tapa alamız. Geometriyalıq tastıyıqlashlarda, geometriyalıq orınlardı tabıwda, ásirese, elementar geometriyanıń kóplegen formulaların tastıyıqlawda induksiya metodı qol keledi. Geometriyada inversiya metodı nátiyjeni ámelde qollanıwları geometriyalıq máselelerdi sheshiwdi ańsatlastıradı. Usınıń nátiyjesinde usı kurs jumısında geometriyadagi soǵıwǵa tiyisli máselelerde qollanılatuǵın metodlardı kórip shıqtıq.
Bul kurs jumısın barlıq túrdegi tálim muuassasalari ushın nátiyjeni ámelde qollanıw qılıw múmkin dep esaplayman.
Hár bir mámlekettiń kúshi onıń ilimiy-texnikalıq potencialı menen belgilenedi. Mámleketimizdiń, ulıwma alǵanda, barlıq mámleketlerdiń texnika hám texnologiyalarda erisetuǵın jetiskenlikleri tikkeley matematika hám fizika páni menen baylanıslı. Jaslarımızdıń matematika hám geometriya nızamların jaqsı ańǵarıwı, haqıyqatlıqtı ilimiy tárepten tuwrı túsiniwi hám amalyotga qollay biliwi kerek.
Atap aytqanda, máselelerdi úyreniw ilimiy dúńyaǵa kózqarastı qáliplestiriwge sezilerli úles qosadı. Geometriyalıq nizamlıqlardı biliw járdeminde kóplegen turmıstı jeńilashtiruvchi máselelerdi sheshimin tapa alamız.
Bul ózgerisler jayinde geometriya pániniń de áhmiyeti úlken. Usınıń sebepinen bul kurs jumısında geometriyalıq soǵıwǵa tiyisli máseleler metodikası yorritib berilgen. Kurs jumısında soǵıwǵa tiyisli máselelerdi sheshiwde qollanılatuǵın metodlar haqqında tolıq toqtap ótilgen. Qolaversa, olarǵa tiyisli teoremalar hám máseleler keltirilgen.
Házirgi kúnde ulıwma bilim beriw mektepleri, akademikalıq licey hám kásip-óner kolledjleri matematika stul programmasın mazmunı jáne onıń bayanlaw metodlarınıń tiykarǵı maqseti oqıwshılardıń sol pán boyınsha iyeleytuǵın bilimleri sistemasın jáne de tereńrek qáliplestiriw, olardıń bilim alıw procesin aktivlashtirishdan ibarat esaplanadi.