Berdaq atíndaǵÍ qaraqalpaq mámleketlik univеrsitеti “elektrenergetikasí” kafеdrasí

Áhmiyetli sózler:
Etalon, etalon baza, ólshewler birligin támiynlew, birlemshi etalon, ekilemshi etalon, isshi etalon, úlgili ólshemler, metrologiyalíq xarakteristika, FFK.


Adebiyatlar:
1. N.I.Tyurin. Vvedenie v metrologiyu. Izdatelstvo standartov. 1976 g.
2. Krílova A.N. Osnoví metrologii, standartízatsii i sertifikatsii. M.: Audit, 1998 g. YUNITI.



2 súwret. Fizikalíq shama birligi ólshemin etalonnan úlgili hám isshi ólshew qurílmalarína uzatíwdíń №2 úlgi qiyaslaw sxemasí


Tekseriw sorawlarí.

1. 
   Mámlekettiń etalon bazasí ne.
   
2. 
   Etalonlar ne ushín jaratíladí. Etalonlardín gárezlilik boyínsha bolíw.
   

3. Ekilemshi etalonlar. Qiyaslaw sxemasí ne.


4-Lektsiya.
ÓLSHEW QURÍLMALARÍN QIYASLAWDÍŃ HUQÍQIY MÁSELELERI. QIYASLAW SXEMALARÍNA QOYÍLATUǴÍN TALAPLAR. ÓLSHEW QURÍLMALARÍN QÍYASLAWǴA TEXNIKALÍQ HÚJJETLER.


Reje

1. 
   Ólshew qurílmalarín qiyaslawdíń huqíqiy máseleleri.
   
2. 
   Qiyaslaw sxemalarína qoyílatuǵín talaplar.
   
3. 
   Ólshew qurílmalarín qíyaslawǵa texnikalíq hújjetler.
   

4.1 Ólshew qurílmalarín qiyaslawdíń huqíqiy máseleleri.

Ólshew qurílmalarín qiyaslawdíń huqíqiy máseleleri Jer júzinde islep shíǵaríw kúshleri hám materiallíq manawiyattíń rawajlaníwí menen tíǵíz baylaníslí. Ápiwayí adam da eń ápiwayí bolsa da ólshewlerge mútájlik sezgen.

Bul ólshewler ásirese subektiv bolǵan hám ólshewler tosínnan bolǵan hám hámme ushín májbúriy bolmaǵan. Ayyemde islep shíǵarílíwí shárt bolǵan birinshi shamalar uzínlíq, maydan, kólem, awírlíq hám waqít ólshewleri bolǵan.
Bul shamalar ushín ólshewler insanníń óz denesi ólshemlerinen alínǵan, bul menen bolsa derlik barlíq mámleketler hám xalíqlardíń kóplep ólshewleri ortasíndaǵí jaqínlíq túsiniledi. Bul jerden “insan – hámme nárseniń ólshewi” degen túsinik kelip shíǵadí.
Solay etip, uzínlíq ólshewleri tómendegiler bolǵan:

• 
  Bir sozím – tirsekten orta barmaqtíń aldínǵí buwínína shekem bolǵan uzínlíq.
  

Bir sozím = 44,5 sm

• 
  Sarjin – úsh sozímga teń bolǵan. Keyinrek sarjin úsh arshinge teń bolǵan (arshin – parís tilinde sozím)
  

arshin = 0,7112 m, dеmak, sarjin = 2,1336 m.

• 
  Shaqírím – úlken aralíqlardí ólshew ushín.
  
• 
  shaqírím = 500 sarjin =1066,m.
  
• 
  Dyum – bas barmaq keńligi. 1 dyum =25,4 mm.
  
• 
  Vershok – kórsetkish barmaq joqarsíníń 2 buwíní. 1 vershok = 4,5 sm.
  
• 
  Shtok – ibadatxanadan tańǵí ibadattan shíǵíp arírǵan 16 kisiníń ayaǵí astíníń uzínlíǵí.
  
• 
  Fut – (ayaq astí) shtok uzínlíǵín 16 teń bólimlerge bolíp, ayaq astíníń ortasha uzínlíǵí alínǵan, sebebi ibadatxanadan túrli boylí túrli insanlar shíqqan. Fut = 30,48 sm.
  

Futbol dárwazalarí ólshemleri – 7,32 х 2,44 m. Qízíq sanlar! Nege 7 m yamasa 7,5 m emes 7,32 m. Sebebi anglishanlar futbol tiykarshísída 7,32 m 24 futǵa teń, 2,44 m bolsa – 8 fut.
Maydan ólshewleri:

• 
  batman – jer maydanín ólshew ushín, bul 50 sarjinge teń tárepli kvadrat maydaní.
  
• 
  yuger (“yugum” - petliya) – rimliklerde jer ushastkalarí ólshewi. Bul aǵash sirtmoqqa qosílǵan eki ógiz menen bir kúnde suriletuǵín jer ushastkasí.
  

Awírlíq (“massa”ní túsiniw shárt) hám pul esabíníń ayyemgi birligi grivna esaplanadí. Grivna awírlíǵí túrlicha bolǵan – Novgorodda 96 mísqal (1 mísqal – 4,266g.), Kievde bolsa – 72g. Keyinshelik grivna suwdíń 25 kub dyumína teń bolǵan funt dep atala basladí.
funt (fn) = 0,40951241 kg
Apteka funtí = 358,323g.
Basínda awírlíq birligi dep ósimlikler tuqímíníń awírlíǵí qabíl qílínǵan. Bul jerden gran – latínshasína biyday dáni kibi birlikler atamasí kelip shíqqan.
Karat – grekshesine “tuqím”, “qara biyday”.
Bul shamalardí ólshew ushín bar bolǵan ólshew birlikleriníń úlken muǵdarínan kishi bólimi, usí menen birge ásirese bir ǵana úlkenlikti ólshew ushín tek ǵana túrli mámleketlerde emes, bálkim ásirese bir ǵana mámlekette da túrli ólshew birlikleri bolǵan.
Tábiyiydey, usí barlíq birlikler hám olar boyínsha tayarlanǵan ólshewler ústinen qadaǵalaw zárúr bolǵan.
Rossiyada dáslep ólshewler ústinen qadaǵalaw ruxaniylerge tapsírílǵan edi. Tek ǵana XVI ásirde ólshewler hám táreziler ústinen qadaǵalaw puxara húkimetine ótti. Pútkil rus jerinde ólshewler birdeyligin ornatíwǵa háreketler qílíndí. Ivan Grozniy waqtínda jeke shaxslar tárezi uslaw huqíqína iye emes edi. Tartíw tamǵalanǵan taslar tarqatílǵan “mámleket” tárezilerinde orínlanǵan.
Waqít ótti, ólshew qurílmalarí saní arttí, ólshewlerdi mámleket tártipge salíw qíyínshílíqlarí da arttí. Nadurís ólshewler sebepli ishki sawdada, hám ásirese sírtqí sawdada aljasíqlar saní da arttí.
Rossiyada ólshewler hám táreziler ústinen mámleket qadaǵalawín shólkemlestiriw birinshi uríníslar Petr I waqítína tiyisli. Biraq, eń áhmiyetli is-ilajlardí ámelge asíríw – ólshewler hám táreziler mámleket xizmetin shólkemlestiriw – 1845 jílǵa tiyisli, bul waqítta pútkil Rossiya aymaǵínda nízam menen Rossiya ólshewler hám táreziler bir ǵana sistemasí endirildi hámde Rossiyaníń birinshi metrologiyalíq mekemesi – úlgi ólshewler hám táreziler Deposí shólkemlestirildi.
Sol waqítta ásirese rus milliy ólshewleriníń birinshi úlgileri – uzínlíq ólshewi sapasí sarjin hámde awírlíq ólshewi sípatínda funt tayarlandí.
1893 jílda ólshewlerdiń sanaat, sawda hám texnikaníń túrli tarawlarína keń mámleket tásiri baslaníwí nátiyjesinde ólshewler hám táreziler Bas Palatasí usínís etildi.
Ólshewler hám táreziler Bas Palatasí ólshew qurílmalarín qiyaslawdíń huqíqiy máselelerin sheshken halda metrologiyalíq hám qiyaslaw xizmetlerin birlestirgen bir ǵana mámleket idorasí bolíp esaplanǵan.
Texnika rawajlaníwí, soníń menen xalqaralíq baylaníslarǵa qarap ólshewler nátiyjelerinen paydalaníw qíyínshílíqlarí arttí hám aldaǵí ilimiy-texnikalíq rawajlaníwdí toqtatíp qoydí. Islep shíǵaríw hám pándegi birliklerdíń kóp muǵdardalíǵí úlken ziyan keltirdi. Awqal soníń menen úlesli hám eseli birlikler ortasíndaǵí ózara qatnasíníń hádden tísqarí túrliligi menen qíyínlastí. XVIII ásirdíń ekinshi yarímínda Evropada júzlegen fut túrli uzínlíqlar, eliwlegen átirapínda túrli milyalar, 120 dan artíq túrli funtlar awírlíq birligi shólkemlestirildi.
1790 jílda Frantsiyada tábiyattan alínǵan turaqlí timsalǵa tiykarlanǵan jańa ólshewler sistemasín, oní barlíq xalíqlar qabíl qíla alíwí ushín jaratíw haqqíndaǵí qarar qabíl qílíndí. Uzínlíq birligi dep Parij arqalí ótetuǵín Jer meridianí shereginiń onmillionínshí bólimin esaplaw usínís etildi. Bul birlikti metr dep ataldí.
Massa birligi dep taza suwdíń eń úlken tíǵízlíǵí temperaturasí`ndaǵí (+ 4⁰ S) massasí 0,001 m³ (1 dm³) qabíl qílíndí, bul birlik kilogramm dep ataldí. Metr sistemasín kiritiwde eseli hám úlesli birliklerdíń dúzilisiníń onlíq sistemasí qabíl qílíndí:

10^18 – eksa 10^15 - pеta 10^12 – tеra 10^9– giga 10^6 – mеga 10^3 - kilo 10^2– gеkto 10^1 - dеka

10^-1 – dеtsi 10^-2 – santi 10^-3 – milli 10^-4 – mikro 10^-9 – nano 10^-12 – piko 10^-15– fеmto 10^-18- atto

1875 jílda diplomatik jíyín shólkemlestirildi, bunda 17 mámleket, sonnan Rossiya da metrikalíq konventsiyaní imzaladí.
Platina hám iridiy qatíspasínan metr hám kilogramm úlgileri tayarlandí hám 1899 jíl Parijdegi ólshewler hám táreziler 1 – bas konfеrеntsiyasínda qayta tayarlanǵan úlgiler qatarínan xalqaralíq prototipler tastíyíqlandí.
Metr hám kilogramm prototipleri ólshewler hám táreziler Xalqaralíq byurosína (WTХB) saqlaw ushín bеrildi.
Metr hám kilogramm xalqaralíq prototiplerin ornatílǵandan soń Bas konfеrеntsiya metrikalíq konventsiyaní imzalaǵan mámleketler ortasínda qura taslaw jolí menen qalǵan úlgilerdi bólistirdi. Rossiya 2 metr (№ 11 hám 28) hám 2 kilogrammdí (№ 12 hám 26) aldí. Olardan metr № 28 hám kilogramm № 12 Rossiya mámleket etalonlarí sapasínda usínís etildi. Solay etip 1899 jíl metrikalíq ólshewlerdi belgilew juwmaqlandí.
Usíndan soń kóp jíllar dawamínda túrli fizikalíq shamalar birlikleri sistemalarí jaratíldí.
Fizikalíq shamalar birlikleri sistemasí haqqíndaǵí túsinikti birinshi bolíp nеmis alímí Gauss kiritgen. Oníń túrli shamalar birlikleri sistemalarín dúziw usílína kóre aldín bir qansha shamalar bir – birinen gárezsiz ráwishte ixtiyariy bеlgilenedi yamasa tańlanadí. Bul shamalar birlikleri basqa shamalar birlikleri sistemalarín dúziwníń tiykarí bolíp esaplanǵani ushín tiykarǵí dep ataladí.
Qatar fizikalíq shamalardí ólshew birlikleri sistemalaríníń barlíǵí hám sistemadan tísqarí birliklerdíń úlken muǵdarí, bir sistemadan basqasína ótiwde qaytadan esap – kitap qílíw nátiyjesinde ámeliyatda júzege kеletuǵín qolaysízlíqlar pán hám texnikaníń barlíq tarawlarín óz ishine alatuǵín hám xalqaralíq mashtabda qabíl qílínatuǵín birliklerdíń bir ǵana univеrsal sistemasín jaratíwǵa zárúrat tuwdírdí.
Buǵan deyin bolsa fizikalíq shamalar birlikdariníń tómendegi sistemalarí bar bolǵan:
- SGS – santimetr – gramm – sekunda;
- MGS – uzínlíq – massa – waqít;
- MKGS – metr – kilogramm – kúsh – sеkund;
- MKSG – metr – kilogramm – sеkund – temperatura shkalasí dárejesi;
- MKSA – uzínlíq – massa – waqít – tok kúshi hám basqalar.
Joqarída bayan qílínǵanlar tiykarínda 1960 jíl ólshewler hám táreziler ХI Bas konfеrеntsiyasi “SI” qisqartílǵan bеlgileniw menen Xalqaralíq birlikler sistemasí atamasín berip, fizikalíq shamalar birlikleriníń jańa sistemasín tolíǵí menen qabíl qildi, oǵan tómendegi birliklerdi kiritdi:
- uzínlíq birligi – metr (m);
- massa birligi – kilogramm (kg);
- waqít birligi – sеkund (s);
- elеktr tok kúshi birligi – amper (A);
- tеrmodinamik temperatura birligi – Kelvin (K).
Tеrmodinamik tamperaturaní Tselsiy graduslarínda da aníqlawǵa jol qoyílǵan: t = T – 273,15 K bul jerde
t = Tselsiy temperaturasí`;
T = Kelvin temperaturasí`;
273,15 – muzdíń Kelvin shkalasí boyínsha eriw toshkasí temperaturasí.
- jaqtílíq kúshi birligi kandela (kd), 1971 jíl ólshewler hám táreziler XIV Bas konfеrеntsiyasínda qabíl qílínǵan.
- zatlar muǵdarí birligi – mol (mol).
Dáslep pán hám texnikaníń barlíq tarawlarín óz ishine alatuǵín hám Xalqaralíq birlikler sistemasína tiykarlanǵan GOST 8.417 – 81 “GSI. Edinitsí fizichеskiх vеlichin” bir ǵana mámleket standartí engizildi.
Mámleketimiz GOST 8.417:2002, GOST 8.430-880, O’zDSt 8.010, O’zDSt 8.0102.2003, O’zDSt 8.010.3.2004 tiykarínda O’zDSt 8.012:2004. Ózbekstan mámleketlik standartí. Ózbekstan rеspublikasiníń ólshewler birligin támiynlew mámleket sistemasí.
Shamalar birlikleri, standartí islep shíǵíldí hámde Respublika aymaǵínda engizildi.
Usí tárizde, nízamlastírílǵan bir ǵana fizikalíq shamalardí qollawdíń huqíqiy tiykarí qoyíldí, bul bolsa ólshew qurílmalarí ústinen mámleket qadaǵalawí bóliminde bir ǵana metrologiyalíq siyasattí alíp baríwǵa tiykar boladí.