Berdaq atíndaǵÍ qaraqalpaq mámleketlik univеrsitеti “elektrenergetikasí” kafеdrasí

8.2. Ólshewler birligin támiynlewdiń reglamentlewshi texnikalíq, shólkemlik hám huqíqiy aspektleri

Ólshewler birligi – bul ólshewlerdiń sonday qátelik, bunda natiyjeler nízamlastírílǵan birliklerde ańlatílǵan hám ólshewler qátelikleri bеrilgen itimallíq penen málimdir.

“Ólshewler birligi” túsinigi jeterli dárejede úlken kólemlidir. Birinshiden, bul birliklerdi birdeylestiriw hám olardí nízamlí dep tán alíw. Ekinshiden bul birliklerdi qayta islep shíǵaríw hám olardíń ólshewlerin isshi ólshew qurílmalarína uzatíw sistemasín islep shíǵíw. Úshinshiden, bul qollaníp atírǵan qurílmalar qáteliklerinen hám ólshew usílínan quralǵan, hám ólshew metodikasína baylaníslí bolǵan ólshewler qáteliklerin aníqlaw.
Mámleketlerde ólshewler birligin támiynlewdiń tiykarí bolíp mámleket etalonlarí esaplanadí, bul jerde ólshew birligin támiynlewde ekilemshi etalonlar hám úlgi ólshew qurílmalarí áhmiyetke iye.
Solay etip, ÓDT ni oníń jaratílíw waqtínan baslap ólshew qurallaríníń birdey kórinisdegi birdeyligine ótiw júz bеrgen mámleket standartlarí sistemasí, yaǵniy ámeliyat talaplarína kóbirek jaqín bolǵan sistema sípatínda kórip shíǵíw shárt.
Áhmiyetli sózler:
ÓDT tayanísh normativ hújjetleri, ÓDT isshi normativ hújjetleri, ólshewler birligi, konstruktorlíq hám texnikalíq hújjetlerdiń metrologiyalíq ekspеrtizasí, isshi ólshew qurílmalarí, úlgi ólshew qurílmalarí, etalon, ekilemshi etalonlar, birliklerdi qayta islep shíǵaríw, birliklerdi uzatíw.


Adebiyatlar:
1. M.N.Selivanov, A.E.Fridman. Zakonodatelnaya metrologiya. Izdatelstvo standartov. 1987 g.
2. N.I.Tyurin. Vvedenie v metrologiyu. Izdatelstvo standartov. 1976 g.


Tekseriw sorawlarí.

1. 
   ÓDT tayanísh hám isshi normativ hújjetleri.
   
2. 
   Ólshewler birligin támiynlewdiń reglamentlewshi texnikalíq huqíqiy aspektleri.
   
3. 
   Ólshewler birligin támiynlewdiń reglamentlewshi shólkemlik huqíqiy aspektleri.