Berdaq atíndaǵÍ qaraqalpaq mámleketlik univеrsitеti “elektrenergetikasí” kafеdrasí

Áhmiyetli sózler
Metrologiyalíq tekseriw; metrologiyalíq ekspеrtiza; metrologiyalíq tekseriw; jaramsíz ólshew qurílmalarí.
Adebiyatlar.

1. 
   Ózbekstan Respublikasíníń 1994 jíl fevralda baspadan shíqqan standartlastíríw, metrologiya, sertifikatlastíríw haqqíndaǵí nízamlarí.
   
2. 
   N.I. Tyurin. Vvedenie v metrologiyu. M.: Izdatelstvo standartov. 1976 g.
   
3. 
   Krílova A.N. Osnoví metrologii, standartízatsii i sertifikatsii. M.: Audit, 1998 g., YUNITI.
   

Qadaǵalaw sorawlarí:

1. 
   Mámleket metrologiyalíq tekseriwi ne?
   
2. 
   Mekemelik metrologiyalíq tekseriwi ne?
   

3. Qanday ólshew qurílmalarí mámleket hám mekemelik qiyaslawdan ótkiziliwi shárt?
10-Lektsiya.
METROLOGIYALÍQ QAǴIYDALARDÍ BUZǴANLÍǴÍ USHÍN JUWAPKERLIK
Reje:

1. 
   Metrologiyalíq támiynatda ólshew qurallaríníń huqíqíy orní (roli)
   
2. 
   Ónim sapasí hám metrologiya nízamlarín buzǵan shaxslarǵa qollanílatuǵín huqíqíy shara – tádbirler
   
3. 
   Metrologiya tarawíndaǵí nízamlarín buzǵan shaxslarǵa qollanílatuǵín huqíqiy (materiallíq) juwapkerlik
   

10.1. Metrologiyalíq támiynatda ólshew qurallaríníń huqíqiy orní

Xojalíq júritiwdíń jańa usíllarín ámelge asíríwda hám ҳalq xojalíǵín basqaríwdíń oǵada áhmiyetli táreplerinen biri, islep shíǵaríwín metrologiyalíq támiynatín huqíqiy tártipge salíwdan ibarat.

Bizdiń mámleketimizde metrologiyalíq iskerlik mámleket хaraktеrine iye bolíp, ólshewler birligin támiynlewge baǵdarlanǵan. Xalíq xojalíǵíniń hámme tarawlarínda islep shíǵaríwín nátiyjeligin asíríw, ilimiy izleniwlerdi, texnikalíq dárejeni hám ónim sapa kórsetkishlerin asíríwda hámde islep shíǵaríwín intеnsifikatsiyalaw hám ilimiy – texnikalíq progrеssti tezlestiriw sharayatínda tiykarǵí rol metrologiyalíq támiynat juwapkershiligine júkletiledi.
Metrologiyalíq tamiynattíń huqíqiy tiykarí ólshew birligin támiynlew máselelerin reglamentlewshi hám qadaǵalawshí sorawlardí ózara baylanísdaǵí hám ózara shártlesilgen komplеksdegi ulíwma komplеks qaǵiydalar, talaplar hám normativlerden ibaratdir.
Ólshew birligin támiynlew ushín ámeldegi nízam hám qaǵiydalarda belgilengenidеy, texnikalíq qurílmalardí qollaw arqalí alínǵan ólshew nátiyjelerin nízamlastírílǵan fizikalíq shamalar birlikleri menen ańlatíladí hám olardíń qátelikleri zárúr bolǵan aníqlíqda baxalanǵan bolsa paydalaníladí. Ólshew birligin támiynlew hámme jerde belgilengen metrologiyalíq qaǵiydalar, talaplar hám normativlerge sózsiz ámel qílíwdí talap qíladí.
Ólshew birligin támiynlew qaǵiydalarí hám shólkemlestiriw isleri sáykes ráwishtegi normativ aktlar menen basqarílíp túriladí hám mámleket hámde mekemelik metrologiyalíq xizmetlerge júkletiledi.
Metrologiyalíq támiynat sistemasínda ólshew birligin támiynlew islerin am`elge asíríwda ministrlikler, mekemeler, kárxanalar hám olardíń basshí lawazímdaǵílarín mámleket intizamín bekkemlew hám juwapkershilikti asíríw maqsetinde oǵada áhmiyetli metrologiyalíq idora, yaǵniy mámleket metrologiyalíq qadaǵalaw hám mekemelik metrologiyalíq tekseriw iskerlik kórsetedi.
Respublikamízda ólshew birligin támiynlewge basshílik Ózbekstan Respublikasí Ministrler Kabineti tárepinen ámelge asíríladí, onda ólshew birligin támiynlew tiskerliginiń tiykarǵí pritsipial aníqlanǵan, soníń menen ólshew birligin támiynlewdiń huqíqiy sistemalarí belgilengen.
Ministrler Kabinetiníń normativ aktlerinde, atap aytqanda, respublikamízda texnikalíq qurílmalardan paydalaníp aníqlanatuǵín ólshewler nátiyjeleri, “Ózstandart” agentligi tárepinen belgilenetuǵín fizikalíq shamalar birliklerinde anlatílíwí, ólshewler birligin támiynlewdiń ulíwma mámleket sistemasínda metrologiyalíq xizmetiniń orní hám waziypalarí bеlgilep qoyíladí. Bulardan tísqarí, Ministrler kabineti standartlastíríw hám metrologiyalíq támiynat sheńberlerinde ulíwma basshílíq ámelge asíradí-oǵada áhmiyetli máseleleri boyínsha qararlar hám pármanlardí qabíl qíladí.
“Ózstandart” agentligi hám oníń aymaqlíq idaralarí, arnawlí shólkemlestirilgen mámleket metrologiyalíq xizmetlerin wákalatlawshí, arnawlí shólkemlestirilgen qandayda bir idoraníń ixtiyarínan tís shólkem esaplanadí, is iskerligi respublikamízda ólshewler birligin hám duríslíǵín tamiynlewge baǵdarlanǵan.
“Ózstandart” agentligi respublikada standartlastíríw hám metrologiyaǵa basshílíqtí ámelge asíradí hám tarmaqlar aralíq хarakterdegi waziypalardí orínlaydí. Solay etip, ol mámleket basqaríw shólkemleri sistemalarínda mekemeleri arasínda ústemlik dárejesin iyelleydi.
“Ózstandart” agentligi iskerligi respublikaníń barlíq aymaqlarda engizilgen, yaǵniy orayí mámleket basqaríw shólkemi bolíp, ol standartlastíríw hám metrologiyaǵa tuwrídan–tuwrí yamasa ózi shólkemlestirgen idaralarí arqalí basshílíq qíladí.
Ólshewlerdi birligin támiynlew tarawlaríndaǵí ámeldegi nízamshílíq sistemasíníń oǵada áhmiyetli máseleleri respublika normativ aktleri menen tártipge salínadí.
Ózbekstan Respublikasí Ministrler Kabinetiníń “Respublikada ólshewler birligin támiynlew haqqíndaǵí” № 255 sanlí qarari menen usí taraw iskerliginiń tiykarǵí tártiplar belgilengen bolíp, onda Respublikada (mámleketimizde) ólshewler birligin támiynlewdiń huqíqiy tiykarlarí bеlgilep bеrilgen, hámde mámleket basqaríw organlariníń tarawlarara hám ózaldína taraw isi iskerliginde metrologiya máseleleri boyínsha normativ aktlar shíǵaríwdaǵí wákalatlaríníń nízamlí bazasí jaratílǵan.
Qararda ólshewler birligin (bir túrliligin) támiynlew juwapkershiligi “Ózstandart” agentligi tárepinen basqarílatuǵín mámleket metrologiya xizmeti hámde Ministrlikler hám basqarmalardíń metrologiyalíq xizmetleri juwapkershiligine júkleniwi bеlgilep qoyílǵan.
Qarar ólshew qurílmalarín (ásbap úskenelerin) qiyaslaw, mámleket sínawínan hám metrologiyalíq attеstatsiyadan ótkeriw máseleleri boyínsha qatar áhmiyetli xalatlarín ózinde sáwlelendirgen.
Ózbekstan Respublikasí Ministrler Kabinetiníń 1992 hám 1993 jíllardagí Mámleket standartlarí haqqíndaǵí hámde Respublika aymaǵínda standartlar hám ólshew qurílmalarí boyínsha mámleket qadaǵalawí haqqíndaǵí qararlarída ólshewler birligin támiynlewdiń áhmiyetli huqíqiy normativleri bеlgilep bеrilgen.
Respublika nízamshílíǵí sistemasínda ólshewler birligin hám metrologiyalíq támiynat máseleleri boyínsha “Ózstandart” agentliginíń normativ hújjetleri áhmiyetli orín tutadí. “Ózstandart” agentligi Respublikada ólshewler birligin támiynlew boyínsha orayí basqarma idora sípatínda ózine bеrilgen wákalatlar sheńberinde tarawlarara, ulíwma májbúriy, normativ hújjetler islep shíǵadí hám qabíl qíladí, sonnan: respublika standartlarí, qaǵiydalar, nizamlar, instruktsiyalar, metodikalíq kórsetpeler hám basqalar. “Ózstandart” agentligi óz wákalatí sheńberinde, barlíq ministrlikler, basqarmalar hámde kárxanalar, shólkemler hám muassasalar (yuridikalíq shaxslar) tárepinen májbúriy ijra qílínatuǵín qararlar qabíl qílíníwí múmkin.
Ólshewler birligin támiynlewdiń huqíqiy tártipge salíwdíń áhmiyetli formalarínan biri bolíp, standartlastíríw esaplanadí. Metrologiyalíq támiynlew máseleleri standartlastíríw máseleleri menen tíǵíz baylaníslí. Standartlastírílíp atírǵan nárse (obъеkt)níń хaraktеristikasí haqqíndaǵí isenimlik hám salístírílǵan maǵlíwmatlarǵa iye bolmastan turíp standartlastíríw múmkin emesligi, bul xalat bolsa óz gezeginde ólshewlerdiń oǵada aníq hám bir ǵanalígín tamiynlemesten ámelge asíríw múmkin emesligi, usí baylaníslíliqtíń tiykarín shólkemlestiredi.


10.2 Ónim sapasí hám metrologiya nízamshílíǵína ámel qílmaytuǵínlarǵa qollanílatuǵín huqíqiy shara-ilajlar. Metrologiya tarawínda nízam buzíwshílarníń puxaralíq-huqíqiy (materiallíq) juwapkerligi

Standartlar hám ólshew qurílmalarí ústinen mámleket qadaǵalawín ámelge asíríwda, “Ózstandart” agentligi hám oníń aymaqlíq organlarí iskerligínde, huqíqiy shara shólkemlestiriwlerdi qollaw tiykarǵí baǵdar esaplanadí. Mámleket qadaǵalawín ótkeriwde qollanílatuǵín huqíqiy shara ilajlar bul:

• 
  Kárxana, shólkem, muassasa hám mansapdar shaxslarǵa standartlar hám metrologiya nizamínda kózde tutílǵan qaǵiydalardí buzǵanlíǵí ushín qollanílatuǵín shara ilajlardir;
  
• 
  Mámleket qadaǵalawí organlaríníń tiykarǵí waziypalarí, huqíq hám májburiyatlardí hámde olar tárepinen metrologiya qaǵiydalarí buzílǵan hallarda qollanílatuǵín shara-ilajlar, Respublika standartlar hám ólshew qurílmalarí ústinen mámleket qadaǵalawí haqqíndaǵí nizam bеlgilep bеrilgen;
  
• 
  Bul tarawda “Ózstandart” agentligi iskerligi tiykarǵí maqseti ólshewler birligin támiynlewde nízamshílíqtí hám mámleket intizamín bekkemlew; metrologiya qaǵiydalarína ámel etiwda kárxanalar hám lawazímlí shaxslar juwapkershiligin asíríw shara-ilajlari;
  
• 
  Metrologiyalíq qaǵiydalar buzílíwíníń aldíní alíw shara-ilajlaridir.
  

Huqíqiy sharalarǵa tómendegiler tiykar boladí:

• 
  standartlar, texnikalíq shártler hám metrologiya qaǵiydalarína ámel qílíníwídí tekseriw dalolatnamalarí;
  
• 
  standart hám metrologiya qaǵiydalarína sáykes kelmeytuǵín ónim, is hám xizmetler haqqíndaǵí xalatlar aníqlanǵan, orbitrají hám sudlardíń nízamlí kúshke kirgen qarar hám ajrímlarí.
  

Mámleket qadaǵalawí nizamí tiykarínda ámel qílíwshí O’DSt 8.002-2002, metrologiya hám standart qadaǵalawí haqqíndaǵí hújjette, metrologiya qaǵiydalarín buzíwshílarga qollanílatuǵín huqíqíy shara-ilajlar sistеmalastírílǵan.
Ekonomikalíq shara qollaníw haqqínda jazba eskertiw beriw tiykarǵí huqíqiy shara-ilajlardan biri esaplaníp, buní qollawdan maqset, standart hám texnikalíq qaǵiydalarǵa ámel qilmaǵan kárxana, shólkem hám muassasalar standartlarǵa hám texnikalíq shártlerge sáykes kelmeytuǵín ónimlerden túsken barlíq daramatlarín mámleket byudjеtine ótkeriw majbúrligi bolíp esaplanadí.
Mámleket sínawínan ótpegen DSI standartlarí talaplarína sáykes ráwishte metrologiya attеstatsiyasínan ótpegen ólshew qurílmalarín satqanlíǵí ushín sonday qurílmalardí islep shíǵaríwshílarǵa da kórsetilgen ekonomikalíq shara-ilajlar qollanladí.
Sotsiyallíq yamasa birge islesiwdegi miynet qílíwdíń zárúriy shártleri bolíp, oníń qatnasíwshílarí aníq hám bir ǵana basshísína boysíníwshí esaplanadí, bul shártsiz komanda bolíp miynet qílíw múmkin emes.
Konstitutsiya bárshege miynet qílíw hámde miynetke san hám sapaga jarasa haq alíw huqíqlarína kepillik beredi, soníń menen birge mámleket hár bir isshisine óz miynetine hújadní menen jandasíwdí hám miynet intizamína ámel etiw juwapkershiligin júkleydi.
Miynet nizamí, intizam haqqíndaǵí nizam menen ishki miynet tártip qaǵiydalarí menen texnikalíq qaǵiydalar hám instruktsiyalar, xizmet waziypasína tiyisli kórsetpeler hám basqa huqíqiy hújjetler tiykarínda tártipge salínadí.
Isshi tárepinen óz miynet waziypasí hám majburiyatlarín bilip yamasa nízamlí ráwishte orínlamaw, saykes dárejede orínlamaw, soníń menen sapasíz halda orínlaw, miynet intizamín buzíwga kiredi. Nízam talaplarína sáykes kelmeytuǵín yamasa nízamǵa qarsí háreketleri nizamsíz esaplanadí, dеmak isshi xizmetshilerdíń nízam talaplarina ishki miynet tártip-qaǵiydalarína, xizmet instruktsiyalarína, texnikalar hám metrologiya qaǵiydalarína ámel qílmawlíǵí miynet intizamín buzíw dep qaraladí, hámde oǵan nízamda belgilengen shara-ilajlardí qollaníwíǵa tiykar boladí. Eskertiw, sógis, qattí sógis, kem tólenetuǵín iske yamasa tómen lawazímlarǵa úsh ayǵa shekem bolǵan múddetke ótkeriw hám jumístan bosatíw shara-ilajlari kóriledi.
Kárxana hám shólkemlerde mámleket inspеktorlarí tárepinen mámleket qadaǵalawí ámelge asírílíp atírǵanda inspеktorlar, ministrliklerge hám basqarmalarǵa, hámde kárxana, shólkem basshílarína, standart hám metrologiya qaǵiydalarína ámel qilmagan shaxslarǵa, waziypasínan bosatíwǵasha bolǵan shara-ilajlar kóriw haqqínda talapnama kiritedi.
Múlikshilikti qorǵaw qílíwda, isshi xizmetshi hám lawazímlí táreplerdiń materiallíq juwapkerligi haqqíndaǵí miynet nízamshílíǵí áhmiyet iye boladí.
Isshi xizmetshilerdi materiallíq juwapkerligi bul-ózlari islep atírǵan kárxana, shólkem yamasa jumís ornína ózi tárepinen jetkizilgen ziyandí, nízam tárepinen belgilengen muǵdarda hám tártipte tólep beriw májbúriy bolíp esaplanadí.
Materiallíq juwapkershilikke tartíw ushín, isshi óz xizmet waziypasín orínlaw waqtínda kárxanaǵa jerkergen materiallíq (múlkiy) ziyanlarí tiykar boladí, bular tiykarínan tómendegiler:

• 
  mal-múlkden kemislik shíǵíwi;
  
• 
  múlkti joǵaltíw yamasa jaramsíz xalǵa keltiriw sapasí páseyiwine yamasa narxíníń túsip kеtiwine sebep boladí;
  
• 
  kárxanaǵa qasdan yamasa nízamsíz jetkizilgen basqa ziyanlar.
  

Materiallíq juwapkershilikke tartíw ushín jáne bir tiykar bolíp, shaхsdíń nízamsíz háreketi yaǵniy nízam hám xizmet instruktsiyalarí normalarína, standartlar hám metrologiya qaǵiydalarína ámel qílmaw, soníń menen óz xizmet waziypasína suwíqqanlíq qílíw ahíbetlerinde jetkiziletuǵín ziyanlar esaplanadí.
Respublika jinayat kodeksinde lawazímlí shaxslarǵa, sapasíz, standartǵa sáykes kelmeytuǵín yamasa pútinlenbegen ónim islep shíǵaríw menen baylaníslí hár túrli lawazímlí jinayatlardí islegenligi ushín juwapkerlik belgilengen.
Sanaat kárxanalarínda, tákrariy ráwishte yamasa kóp muǵdarda sapasíz yaǵniy standartlarǵa sáykes kelmeytuǵín, texnikalíq shártlerge yamasa pútinlenbegen ónim shíǵarǵanlíǵí ushín ayíplí bolǵan lawazímlí shaxslarǵa azatlíqtan ayíríw yamasa axloq túzetíw jumísína húkim qílíw menen jazalanadí.
Mámleket sínawínan yamasa metrologiya attеstatsiyasínan ótpegen ólshew qurílmalarín islep shíǵaríw hám paydalaníw, soníń menen metrologiya qaǵiydalarína ámel qílmaw áhibetinde mámleketke ziyan jetkizilgen jaǵdayda, háreketlerinde jinayat belgileri bolǵan lawazímlí shaxslar ámeldegi nízamlar tiykarínda jinayíy juwapkershilikke tartíladí.
Sawda kárxanalarínda, ulíwma awqatlaníw hám turmíslíq xizmet kórsetiw tarawlarínda jaramsíz ólshew asbaplarínan paydalanǵanlíq yamasa qariydarlar tárepinen qadaǵalaw ólshew predmeti sípatínda paydalaníwǵa qoyílǵanlíq ushín jinayíy juwapkerlik kózde tutílǵan.
Lawazímlí táreplerdiń jumís barísínda nízam buzíwshílíqlardí (sonnan metrologiya qaǵiydalarí buzǵanlíǵín) aníqlaǵan mámleket qadaǵalaw organí, tekseriw hújjetlerin óz waqtínda prokoraturaǵa, jinayíy is qózǵaw ushín jiberiwi shárt.
Hákimshilik juwapkerlik huqíqíy juwapkerliktiń bir korínisi bolíp, hákimshilik huqíq normalarí menen tártipke salínadí.
Hákimshilik juwapkerlik, qasdan yamasa bilmey mámleket komendant tártibine puxaralar huqíq hám erkinliklarine ornatílǵan basqaríw tártip qaǵiydalarína túrli ráwishte qílínǵan háreketleri áhibetinde júzege kеledi. Óz gezeginde Joqarí Keńes tárepinen “Standartlardí hám ónim sapasí qaǵiydalarín buzǵanlíǵí, jaramsíz ólshew qurílmalarín paydalaníwǵa shíǵarǵanlíǵí hám olardan paydalanǵanlíǵí ushín hákimshilik juwapkerlik” haqqínda qarar qabíl qílínǵan edi.
Metrologiya qaǵiydalarín buzǵanlíǵí ushín tómendegi hallarda hákimshilik juwapkerlik júzege kеledi:

• 
  mámleket sínawínan yamasa metrologiya attеstatsiyasínan ótpegen soníń menen qiyaslanbaǵan sínaw qurílmalarín qollawǵa engiziw;
  
• 
  belgilengen tártipte ruхsatnamasí bolmaǵan shólkemler tárepinen;
  
• 
  belgilengen tártipte ruхsatnamasí bolmaǵan shólkemler tárepinen ólshew hám asbaplarín tayarlaw, ońlaw, qiyaslawdí orínlaw, soníń menen, qiyaslaw qaǵiydasiga ámel qílmawda;
  
• 
  ólshew qurílmalarídan paydalaníw tártip qaǵiydalarín buzíwda;
  
• 
  qayd qílínǵan nízam buzarlíqlar, hár birǵanasí hákimshilik nízam buzíwshílíq esaplaníp, ózinde ámeldegi nízamshílíq, standart hám basqa normativ hújjetler menen ornatílǵan málim bir metrologiya qaǵiydasíniń buzílíwí sáwlelenedi.
  

Lawazímlí shaxslardí hákimshilik jazaǵa tartíw ushín metrologiya tártip qaǵiydalarín aníqlaw shárt boladí.
Hákimshilik nízam buzíwshílíqlardí kórip shíǵíw ushín “Ózstandart” agentligi hám oníń aymaqlíq idaralarí wákilleri tárepinen dúziledigan protokol tiykar boladí.