U. ǴAfurov, Q. Sharipov

TEMA BOYÍNSHA ÁMELIY TAPSÍRMA HÁM
SHÍNÍǴÍWLAR
1. Jas isbilermen Úmida Yaqıpjanova «A» túrdegi ónim islep 
shıǵaradı. Onıń bir aylıq óndiris kólemi 32 000 dananı, ulıwma 
qárejetler 100 mln. sumdı, ulıwma dáramat bolsa 120 mln. sumdı 
quraydı. Isbilermen kárxanada innovaciyalıq xızmetti ámelge asırıp, 
óndiris procesine jańa texnologiyanı engizdi hám tayarlanıp atırǵan 
ónimniń ózgesheliklerin jetilistirdi. Nátiyjede, ol endi bir ayda 50 000 
dana ónim islep shıǵarıp, 200 mln. sumlıq dáramatqa eristi. Bunda 
óndiris qárejetleri 125 mln. sumdı quradı. Kárxanada innovaciyalıq 
xızmetti ámelge asırıw nátiyjesinde nátiyjelilik kórsetkishleri hám 
olardıń ózgerisin anıqlań.

---

128
28-TEMA
ISBILERMENLIK RISKLERIN BAHALAW
ISBILERMENLIKTE RISK HÁM
BÁSEKILESLIK
 
V BAP
RISK TÚSINIGI
Isbilermenlik xızmeti bárhama birdey nátiyjeli ámelge asırıla 
bermeydi. Ayırım jaǵdaylarda isbilermen rejelestirgen jumıslardı ámelge 
asıra almay qalıwı, ózi gózlegen dáramat yamasa paydanı almawı 
múmkin. Sebebi, isbilermenlik xızmeti hám onıń nátiyjesin aldın-
nan tolıq hám anıq belgilep bolmaydı. Sonlıqtan, isbilermenliktiń 
tiykarǵı ózgeshe belgilerinen biri — riskke barıw bolıp esaplanadı.
Isbilermenlik riski — resurslardan nátiyjeli paydalanıw múmkin 
bolǵan jaǵdaydan shetke shıǵıw hám bunıń aqıbetinde resurslardı 
joq etiw qáwpi.
Isbilermenlik riski bul boyınsha xızmettiń barlıq túrleri — ónim 
islep shıǵarıw, tovarlar satıw hám xızmet kórsetiw; tovar-pul hám 
finanslıq operaciyalar; kommerciyalıq; ilimiy-texnikalıq jobalardı 
ámelge asırıw menen baylanıslı jaǵdayda júzege keledi.
Demek, isbilermenlik riski rejelestirilgen ilaj ámelge aspay qalǵan 
jaǵdayda zıyan kóriw itimalı. Ol basqarıw qararların qabıl etiwde jol 
qoyılıwı múmkin bolǵan qáte yamasa kózde tutılmaǵan jaǵdaylar 
aqıbetinde de kelip shıǵadı.
Risk túsinigi xalıqaralıq áhmiyetke iye túsinik bolıp, qáwip, qáter, 
qorqınısh hám táwekelshilik degen mazmundı ańlatadı. 

---

129