QàràQàlpàQ tIlI 0-klàss uShÍn SàBàqlÍq Qàràqàlpàqstàn Respublikàsı Xàlıq bilimlendiriw ministrligi tàstıyıqlàǵàn nókiS «Bilim» 2017 Qàràqàlpàq tili

Tómendegi sorawlarǵa juwap beriń:
1. Qanday qádeler jıynaǵın imla deymiz?
2. Hámme bir qıylı durıs jazıwdıń áhmiyeti qanday?
3. Jazıwımızda qanday negizlerge tiykarlanamız?
4. Fonetikalıq negiz degen ne?
5. Morfologiyalıq negiz degen ne?
6. Tariyxıy negiz degen ne?
§ 7. JAZÍW HAQQÍNDA MAǴLÍWMAT. QARAQALPAQ 
TILINI| ORFOGRAFIYASÍ HÁM ORFOEPIYASÍ
Adamlar ortasında qarım-qatnas jasaw xızmetin atqaratuǵın 
til eki túrli jol menen júzege shıǵadı hám eki túrli kóriniske iye 
boladı: awızeki hám jazba. Ádette, tábiyiy jaǵdayda adamlardıń pikir 
alısıwı awızeki túrde iske asırıladı. Hárbir til sol tilde sóylewshi 
xalıq yamasa millettiń sanasında tayar túrinde jasaydı. Hárbir jeke 
adam sol tayar túrde jasaytuǵın tilden óziniń bilim dárejesi, til-
den paydalanıw tájiriybesi, belgili jaǵdaylarǵa baylanıslı paydalanadı. 
Tildiń barlıq nızamlılıqları usı janlı sóylew tilinde kórinedi. Sonıń 
menen birge, tildiń jazba túrdegi kórinisi de oǵada úlken áhmi-
yetke iye boladı. Jazıw, adamnıń oy-pikirin qálegen alıslıqqa jetkeriw 
ushın yamasa onı uzaq waqıtlar saqlaw maqsetinde payda boldı hám 
jazıwdıń tiykarǵı xızmeti de waqıt jáne keńislikke baylanıslı boladı. 

---

15
Jazıw arqalı awızeki sóylewde múmkin bolmaǵan nárseler iske 
asadı. Awızeki sóylew dawıs jetetuǵın jerlerde ǵana ámelge asadı. 
Al, jazıwda waqıt hám keńislik jaǵınan shekleniwshilik bolmaydı. 
Durıs, sońǵı dáwirlerde texnikanıń ósiwi menen awızsha sóylewdiń 
de, keńislik hám waqıt jaǵınan órisi keńeydi. Radio yamasa tele-
fon baylanısı arqalı oǵada úlken qashıqlıqqa awızsha sóylewdi oǵada 
uzaq waqıtlarǵa shekem saqlaw múmkin hám t.b. 
Jazıw quralları bolıp háripler, sanlar, irkilis belgiler xızmet 
atqaradı. Ilimiy tilde jazıw quralların grafemalar (grek tilinde bul 
sóz «jazaman» degen mánini ańlatadı) dep ataydı. 
Grafemalar bir-birine pútkilley usamawı da yamasa uqsas bolıp 
keliwde múmkin. Máselen, A, U, C, P háripleriniń uqsaslıq belgileri 
joq; U hám W, I hám Y háripleriniń uqsaslıq belgileri bar. Basqa 
mısal, birden onǵa shekemgi (1-10) sanlardıń uqsas belgileri joq, 
al onnan joqarǵı sanlarda uqsaslıq bar. Sonday-aq, háripler jazıwda 
hár túrli kóriniste bolıwı múmkin. Máselen, baspa háripler qoljazba 
háriplerden ayırıladı, bas hárip kishi háripten ayırılıp turadı (A—a, 
B—b, E—e). 
Jazıw óziniń rawajlanıwında kóp tariyxıy jollardı basıp ótken. Eń 
áyyemgi jazıw júdá ápiwayı bolǵan. Súwret arqalı adamlar oy-pikir-
lerdi ańlatıwǵa tırısqan. Bunday jazıwdı súwret jazıwı dep ataǵan. 
Súwret jazıwında jekke sózler kóriniske iye bolmaydı, onda tutas 
waqıya haqqında maǵlıwmat beriledi. Jazıwdıń rawajlanıwınıń ke-
lesi basqıshında shártli tańbalar jekke túsiniklerdi ańlatıw ushın 
jumsalǵan. Bunday jazıw túsinik jazıw delinedi. Túsinik jazıw súwret 
jazıwınıń dawamı retinde keyinirek payda bolǵan. Túsinik jazıwınıń 
ayırım úlgileri biziń házirgi jazıwımızda da ushırasadı. Mısalı: 1, 2, 
3, +, - uqsaǵan tańbalardıń hárbiri bir túsinikti bildirip, ayrıqsha 
sóz retinde tanıladı, (bir, eki, úsh, qosıw, alıw). 
Jazıwdıń eń jetilisken túri házirgi biziń jazıwımız bolıp, bunı 
seslik jazıw deymiz.